Madisepäev
Madisepäev (24. 02) oli rikas töökeeldudest ja ennustustest. Teenijatele oli see päev prii. Madisepäeval ei tohtinud nõeluda - uss suvel nõelab; ei tohtinud puid koju tuua - nõelussid tikuvad maja ligi; ei tohtinud kedrata - "vokiratta tuul keerutab kõik putukad ja matakad üles". Vokid peideti ära - kes vokki nägi, seda usuti suvel hunti või karu nägevat. Peadki ei tohtinud sugeda - et pea kõõmama ei hakkaks. Õhtul ei tohtinud tuld üles võtta, et kärbsed ei sigiks. Madisepäeval ei tohtinud kapsaid, ube ja herneid keeta - et nad kasvuajal ära ei ussitaks. Ka liha ei tohtinud süüa, "siis akkavad ussid sind teine oasta kuisama ja vihkama" (Koeru). Madisepäeval võis keeta "kartuleid ja tangusööki". Sellel nädalapäeval, millal madisepäev olnud, ei tohtinud kartuleid ega vilja maha teha. Ka madisepäeva tuulega ei tohtinud külvata muud kui lina. "Kui madisepäevatuulega siga tapetud saab, see liha läheb keetmise juures väga kokku." (Saarde). Madisepäeval loodeti tuisku ja lumesadu - see ennustanud viljarikast aastat, eriti palju pidi kasvama marju ja õunu. Põhjatuul ennustas külma kevadet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar