pühapäev, 8. september 2019

Lootvina asus sõitu....14.09.2019 kell 10 külamaja eest!


Arvata on, et nüüd sai tunda kõrvus vihisevat tuult, kui Lootvina mägismaal ratturid tuhisesid. Täitsime arengukava punkti: tervislikum Lootvina elanik aastaks 2021. Seepärast kutsusime ellu traditsiooniks pürgiva korduva ühistegevuse - rattamatka. Muuga Enn ja mehed panid 30.08 kontserdil lipukesed kaardil paika ning laupäeval, 14.09.2019, läks lahti....Vurati läbi kuskil 50km, no alustuseks, et ellu jääks ning tagasi jõuti külamaja juurde ning üheskoos suppi, kooki (mille Merike ja Tuuli teevad, mina õpin Tartu Ülikoolis jälle :-/) ning kuuma sanna peale kondipainutust nauditi. Ning nüüd annan ma sõna edasi kondiväänutusel osalejale ja meie küla kirjatsurale Volmeri Küllile:

LOOTVINA  RATTAMATK  2019
Millal: 14. sept 2019
Kus: Lootvina – Kurista – Hammaste – Võnnu – Ibaste – Lääniste – Ahja – Kärsa – Valgesoo – Kiidjärve – Lootvina
Kui palju: 50 kilomeetrit

*
Kui Lootvina perenaine Külli oma punase kuuekäigulise seljas enne kümmet Marga õuele purjetas, leidis ta eest stardivalmis perepoja Atsi. Mõne aja pärast väljus peremees Marek ise, kes oli seks puhuks kuuri alt välja toonud seal pikka aega varjul olnud rohelise ühekäigulise. Roheline ühekäiguline andis, kui Marek reipalt sadulasse hüppas, oma arvamusest teada ägiseva käginaga.


Kolmik alustas kerge soojenduse ehk Mõisamäe tõusu võtmisega. Ettenägelikult olid nad retke suurima tõusu sättinud teekonna algusesse. Üleval oli kahel vanemal liikmel hing kinni, muskel vibreerimas ja kahtlus hinges, et kas seda kõike nüüd ikka vaja on.

Kogunemispaika Enno talu juures saabusid kõik osalised rõõmsa näoga. Olgu lisaks eelnimetatutele ära toodud ürituse peakorraldaja perekond Muuga – Heili, Enn ja Taavi, - Malle ja Aare naaberkülast, Enno peremees Aivar ning nooremast rahvast veel Marga Sven ja Londi Martin. Oma trendikate spordirõivastega väärinuksid kindlaid maksimumpunkte profi-mõõtu Aare ja Aivar. Viimane tunnistas, et saab ammendamatut inspiratsiooni oma lemmikkangelaselt Boratilt. Olgu kohe öeldud, et stiilitunnet ei minetanud Aivar kogu retke vältel, ostes teeäärsetest kauplustest üksnes kostüümiga harmoneeruvaid helesiniseid purgikesi. Samas peatus osalenud naiste pilk heakskiitvalt ka Marga Mareki talupojastiilis retrohõngulisel ratturikostüümil. Peaasi - ratturite päid katsid rõõmsavärvilised kaitsekiivrid nagu kord ja kohus. Tehti naeratav ühispilt. Külli pidas külavanema asemikuna maa peal innustava tervituskõne ja teekond võis alata.



Kurista metsavahetee läks rõõmsa lauluga. Rattureid häirisid pisut mujalt saabunud rohkearvulised korilased – lootvinlased peavad Kurista metsi ikka õigustatult oma korjemaaks! Mareki ettepanekul kehastusid ratturid LUPOks ehk Luutvina Munitsipaalpolitseiks, kes hüüdeulatuses olevailt seenelistelt korjeluba nõutas. Olukorrale lisasid usaldusväärsust kolme ratturi seljas olevad erksavärvilised helkurvestid.

Rivikorrast. Eessõitja rolli haaras kollases liidrisärgis ehk helkurvestis Heili. Tööaastad Ahjal koos igapäevase rattasõiduga on vapra perenaise füüsilisele vormile suurepärase aluspõhja ladunud. Heili oli teine osaline, kelle rattal puudusid igasugu rattasõitu hõlbustavad vidinad nagu näiteks käigud, aga see ei morjendanud sõitjat. „Ega ratas ei sõida, ikka inimene ise,” näis olukord kinnitavat. Lisaks oli Heilil kanda giidiroll. Eriti Võnnu ja Ahja kandis saime tänu tema viidetele teada mõndagi kultuuriloolist või muidu huvitavat. Võnnus peatusime endise politsei- ja vangimaja juures, külastasime iidsete tammede ja pärnade all asuvat vana koolimaja, kus sündis ja kasvas Gustav Suits. Muuhulgas vaatasime ka tühja platsi, kus aastani 1985 oli olnud pritsumaja – kuni mahapõlemiseni ... Üsna räbalas seisus oli Võnnu vana, külaelanike poolt ehitatud maakivist koolimaja, kus Heili koolis käis. Vahepeal sõitsid ratturid mööda põlluvaheteed, mida ka kerkokella teeks kutsutud, teadagi miks. Sellest inspiratsiooni saanuna suutis Külli ratta rütmis meelde tuletada Suitsu Kerkokella salmid, mis hiljem Lääniste külaplatsi kaunil kaldapealsel esitamisele tulid.



Juba tee Läänistesse oli väga ilus – kaunis põlluvahetee, avarad vaated. Positiivselt üllatav oli Lääniste külaplats koos vana koolimaja, sauna, kõlakoja ja lõkkeplatsiga – kõik, mis toredaks koosviibimiseks vajalik. Oli tunda head peremehekätt ja kohalike hoolitsust. Ega meie oma Lootvinas heakorralt maha jää, aga seda lõunakülje kõrge kalda all looklevat jõge on võimatu järgi teha! Matkalised nautisid hilissuve soojust, Võnnu poest hangitud jooke ja Heili lihapirukaid.

 Lääniste jõevaadet nautimas:

Võtsime suuna Ahjale. Taas avarate vaadetega kõrvalised mõnusad rattateed. Siiski, silmapiiri tumedus andis märku, et kuskil on ka teistsugust ilma, kui matkalisi hellitanud päikesepaiste. Teede äärtes nägime viimast suveilu: rukkililli (!), karikakraid, hunditubakat, võilille, rapsi krellkollast, roosasid ristikunutte. Pähe tuli mõte, et Muugade perekond on jumalale ikka midagi väga meelepärast teinud, et nende algatatud ettevõtmist selline kuldne ilm soosis – nii matkale eelnenud kui järgnenud päevad möödusid laussajus.

Ahjal toimus järjekordne „tankimine”. 

Enn ja Taavi tõid lauale oma trumbi – küüslauguleivad! See hüva suupoolis tahendas matkasellide vesiseks kippuvat südant. Edasise kohta tuleb tunnistada, et igaüks kannatas omal viisil. Ahjal väljendati esimest korda täie tõsidusega mõtet, et ehk passiks nüüd juba Londi Jaani buss järgi kutsuda? Mareki keha viibis üleüldises šokis, oli minetanud igasuguse vastupanuvõime ning täitis tuimalt jäärapäise peremehe käske. Küllile tundus, ja õigustatult kusjuures, et matk kulges aina kiirenevas tempos. Matkaliste rida venis pikemaks. Truu signaaltule rolli täitsid oranžvestlased Enn ja Taavi, kes kedagi hanereast välja libiseda ei lasknud. Noorkotkad Ats ja Martin ei suutnud tigutempot välja kannatada ja sooritasid äkksööste ette. Aare toetas oma kämbla Malle seljale ja proovis kaaslasesse optimismi süstida. Aga üllatus ootas veel ees ...

Eesotsas rühkivad Ats, Heili ja Aivar pöörasid Valgesoo vaatetorni juurde vasakule. Seltskond takkajärgi. Marek vajus koos rattaga abitult invaliidide parkplatsile. Ülejäänud ägisesid omaette ja otsisid rattasadulast toekamat istmikualust. Ei mäleta enam, keda järgnevas süüdistada, aga mingil hetkel alustas grupp entusiaste torni vallutamist. Käesoleva aasta maikuus avatud uus konstruktsioon on eelnenust tunduvalt kõrgem. Mõõdukas tempos suundus hanerida kõrgusesse ... Vaade oli muidugi suurepärane, ülestõusnud nägid ka National Geograficu kollast raba-akent. Aare ei suutnud hulk aega tuvastada, mis on üks punane laik keset raba, ehk jõhvikas? Laik osutus marjuliseks. Ülesjõudnud olid küll vaatega rahul, aga samas puges põue kerge kõhedus laskumise ees. Matkajuht Enn oli ka sellele mõelnud. Põuest tuli välja tuisutops ja kohalviibijad said vaimule kinnitust. „Ega muidu jumalale lähedale ei saagi,” kinnitas Enn tarmukalt. Tehti mõned tõestuspildid vaprast vallutusest ja kõik kobisid nõrga karguga alla.


Algas viimane etapp Kiidjärve – Lootvina. Ehh ... Sõtku või ära sõtku, ratas enam liikuda ei tahtnud. Lisaks Hernejärve liivatee tõus. Ja otsekui sellest vähe olnuks, vajus varemalt silmapiiri piiranud sinetus otse pea kohale ning paiskas rändursellide meelekindluse eksamiks välja vihmahood, rahe ja tuule. Nii need viimased kilomeetrid kulgesid. Unistus Lootvina külamajast, supist ja saunast hoidsid rattureid lõplikku masendusse langemast.

Ja seal ta oli! Soe tuba, toidu lõhn ja lahke pererahvas! Paradiis!! Selle paradiisi imelisteks ingliteks olid sedakorda Merike ja Tuuli, Tõnu ja Jaan. Viimasel oli grill sauna kõrval kuumamas, nämm! Esimestena maandusid sauna soojas embuses Malle ja Külli, seejärel mehed. Kui kauaks nemad sinna konte pehmitama jäid, ei ole allakirjutanule teada. Küll aga kinnitasid õhtused külatänaval patseerijad, et veel hilistelgi õhtutundidel kostnud külakeskusest Marga Mareki lustlikku lorilaulu.

Sel õhtul uinusid kõik nagu pioneerid – väsinult, aga rahulolevaina. Lootvina sai taas märgi maha. Sedakorda sportliku.

Üles tähendanud Lootvina Külli

Pildid Enno talu peremehe kaamerast. Kes parasjagu võttis....no kes teab ;-)

esmaspäev, 26. august 2019

30.08.10 traditsiooniline suvelõpu romantikakontsert...


 Lootvinas on juba mitu aastat toimunud suvelõpu romantikakontsert, just rahvamuusika stiilidelt. Sel aastal tuli Saaremaa piiga Henrika Trave ja tegi imelise õhtu erilistel puhkpillidel, mis on tema eriala.  

Avasime juba kell 19 Lootvina Naise kodukohviku, mille tulu läks külamaja heaks ...süütasime palju laternaid ning nautisime suveõhtut heade inimeste seltsis. 

Mehed istusid veel laua taga hiljem ning Anne Veski pani naiste tantsukingad tööle - ja saatsimegi suve ära Lootvina moodi.      

Toetas Põlvamaa KULKA ekspertgrupp ja Põlva KOV. 
Info ja küsimused +372 5257058/margamarju





Mälestushetked:

Pulmad Lootvinas!

Eriti uhke - 17.08.2019 sai Lootvina kohaks, kus ühest pruutaarist sai noorpaar!

Jah, nii see oli! Lootvina külamajas said teoks esimesed väiksed pulmad. Ilm oli imeilus ning rahvas oli nii perekeskne - pruudil oli 7 venda ja 1 õde ning peiul omakorda 4 õde-venda :-) Nii nunnu.
Külalised jäid Lootvina külamajaga rahule ning leidsid, et see on väga sobiv koht väikeste 40-50 inimesega pulmapeo, pulmaaastapäeva või sünnipäeva pidamiseks. Lootvina Naine korraldab ära ;-) Võta ühendust....5257058 ja vaata ruume siit


Üle-eestiline draamaõpetajate treeninglaager 2019 sai teoks sel aastal Lootvinas

Lootvina külamaja oli renditud ETDS (Eesti Teatri- ja Draamahariduse selts) poolt üle-eestiliseks treeninglaagriks. Külalised jäid väga rahule. Kõige kaugemalt oldi Vormsi saarelt ja Hiiumaalt.
Treeninglaagris tegutses 17 õpetajat ning peateema oli HEV laps (draama)tunnis. Eriline oli, et meie oma külanaine Riidma (Volmer) Külli tegi imelise sõnakunsti töötoa Underi ballaadi "Merilehmad" ainetel.
....ja superlahe oli, et Tartu Waldorfkooli muusika- ja draamaõpetaja Külli Ehastu, suutis meie külamaja klaverilt meloodiad välja võluda ning me laulsime! Kõik Küllid on nii andekad....;-)
Kalveri peab korda saama ;-)

Lootvinas toimus IMPROKOOL 2019

Lootvina võõrustas noori Kastre vallast, kes olid meil majas lausa viis päeva kokku. Kuid noored olid tublid ning panustasid külamaja puude riita ladumisega kogu oma draama kõrvalt. Tehti lärmi, nauditi seltskonda ja oldi rahul. Täname Tartumaa KOP, kes toetas Improkooli toimumist. Korraldas Võnnu Huvikeskus.

Puud said riita!

 Üleval oli selline magala, kõik mahtusid ja olid rahul...

Valges saalis toimusid tegevused: improteatri Ruutu10 töötuba, Wilde teatri lavastaja J-Puusepa töötuba ning proovid ja tegevused Tsikuse laagri ülesastumisteks 24.08.2019 Jaagol, kellega tegime koostööd!

pühapäev, 28. juuli 2019

Viljandimaa maapäevalised Lootvinas 26.07.2019

Võõrustasime sel aastal Põlvamaal toimuva 13. MAAPÄEVA raames Viljandimaa maapäevalisi. Meile saabus enne kella 10-t hommikul külla 19 viljandimaalast, kokku oli rahvast 17 erinevast külast.
Võtsime külalised vastu välja kaetud kohvilauaga, mille Muuga Heili, Enno talu Tuuli, Riidma Külli ja Ala talu Merike ise valmistasid:

Külaaktiivi kiitmiseks:
Eelmisel päeval olid abis veel Külad ning nädala jooksul koristasime, kraapisime, vahetasime aknaid, pesime II korruse koridori nii puhtaks kui see veel olnud viimase 50 aasta jooksul pole (seinad ka)! Ja maja ümber pole samuti sellist ilu ja korda olnud. Eriti meie talgupäeval rajatud esipeenar, Pikkjärve talu perenaise Margiti eestvedamisel, kes seda samuti veel kohendas enne külaliste tulekut ning Muuga Anne on päris lilleaia rajanud oma korteri otsale, nii ilus! Ning saal on valge ja puhas ning hoopis teine tunne, kui aknad on puhtad (mille Merike nühkis läikima eelmisel päeval :-)
Seega, nagu loete, tegime aktiiviga tõsist, rasket ja korralikku tööd, et oleks kena külalisi vastu võtta.

Peale külavanema tervitussõnu ja vestlusi kohvilauas, oli kiuslikul margamarjul suur tahtmine naerusuiseid viljandimaalasi "ära kasutada" ning palusin delegatsioonil valida juhi, kes sai endale abimeistri valida ning panin külalised oskustööd tegema - kõik pidid käed külge panema ning terve tugeva puuriidaga hakkama saama Lootvina küla heaks! Viljandimaalased olid koostöövõimelised, tülli ei läinud, töö oli kiire ja korralik ning tulemus uhke:
 

Viljandimaa maapäevalised ja paremalt esimene - meie külavanem - Tõnu Lumi!

Tublid riidameistrid:
Rõõmu ja lusti sai igal ja  juhul palju ning täname selle suve mälestusväärse elamuse eest! Loodame, et ka Viljandimaa maapäevalised ise jäävad lustiga meenutama külaskäiku Lootvinas ja riidategu!

Edasi näitasime oma sauna, maja ja rääkisime sellest ning seejärel oligi aeg külalised ekraani taha paigutada, liigutud küll juba. Muuga Heili rääkis küla varasemast ajaloolisest loost, Tõnu MTÜ loomisest ja seni tehtust ning margamarju tutvustas meie arengukava ning Lootvina Laastu lühidalt. Pildid ja materjalid meie kodulehelt www.lootvina.ee pealt:

Kuna lootus ja ootus oli korraldajatelt, et igas külas arutletakse, siis meie tegime juturingi ning iga külaline tutvustas end lühidalt ja vastas ühele põhilisele küsimusele: MIS TOOB SINU RAHVA KOKKU? Ehk mis on toimiv, töötav ja mõjus, et külarahvas kodust välja tuleks; mis on need põhjused ja vajadused, et külakogukond koos tegutseks ning toimiks:

 Riidma Külli kurrrrreeris ja korraldas arutelu ning margamarju pani kõik kirja, rist on nende märkmete juures, mida korduvalt mainiti:


Aeg oli kurnatud ja nii füüsilisele, kui mõttetööle pandud viljandimaalastele kehakinnitust anda. Juba kohvilauas olid hitiks Heili pontšikud, kuid elamuse pakkus Heili valmistatud kukeseene-singikaste koos värske Lootvina kartuliga muidugi. Ja nende andide eest peame tänama Londi Jaani, kes kõik ümberkaudsed Lootvina riigimetsad läbi kappas, et see suur kogus kukeseeni kätte saada. Ni toimub ju kukeseente osas pidev konkurents LoogaKalevi ja teistega ;-)

Aga isegi seda ei osanud me Lootvinas rahulikult lasta teha. Palusime maapäevalistel lõunasöögi taustaks korraks tulla ühekaupa tahvli juurde ja kirjutada oma rida vabavärsilisse luuletusse, mis jääks mälestustesse:

Täname teid selle meeldiva tagasiside eest, mille kirja panite :-) Nii armas oli lugeda!

Tänati peakokka ja kingiti talle taimetoitude retseptiraamat! Heili kandepind suureneb, moevärk ikkagi, see taimetoit!

Tänati Lootvina küla vastuvõtu eest ning kutsuti külla Viljandimaale, mulkide juurde (no nendega meie huumor kattub küll ;-)

Ja oligi väga kiiresti kõik see NELI tundi läinud ja jäi vaid tänada, et ilm oli ilus, tuju oli hea. Külamaja korras tänu külaliste ootusele ;-) ning kohtumine läks meeldivalt :-D Edasi liikusid külalised Vanakülla ja sealt kella 16 Räpinasse, kuhu kõik Maapäeva delegatsioonid kokku kogunesid tähistama. Meie külavanem sõitis ka meid esindama! Aitäh korraldajatele toreda orgunni eest. Aitäh loosirattale, et meile Lootvinasse viljandimaalased loosis!


Rohkem pilte ja mõni videofail riidateost ning viljandimaalaste tänulaulu leiate SIIT

esmaspäev, 17. juuni 2019

Kollase saali valgendus vol.2



Kollast on juba päris vähe alles. Ja see esimene pilt on pühapäeva õhtust (16.06.2019), kus me olime kohalolus koos Kairega ning valgendusse väike paus - vaibad maha ning see viimane šokolaadikomm seal alusel - see on juhendaja oma ;-) Kuid no vaatke, kui imeilus on juba valge taust kamina taga....ja juhendaja kenad punase lakiga varbad.  Nüüd pean tunnistama, et kiire tempo paistab loovinalastel olema peal, seega komandeeriti Võnnu Noorteteater talgutele üheks päevaks ja üeab ütlema, et see POWER oli tubli: suuremad, kõrgemad ja vastikumad tööd said tehtud :-) AITÄH mu noortele, nad on oma IMPROKOOLI jaoks 100% tööd teinud.  Vaatke aga kõrvalt (EES OOTAMAS), kuna on võimalus mõnele sündmusele tulla, et lõpuks uut saali näha :-) 








reede, 7. juuni 2019

Lootvinas on talguaasta ;-) kollase saali valgendus vol I

Lootvina naised võtsid hoo sisse ja haarasid härjal sarvist ning ründasid kogu oma jõuga kollase saali oranžikas-kollakaid seinu....ja no muud ka. Enam ei suuda. Pealegi oli laes auk ja seda ka ei tahtnud enam vt ja sodi alt pühkida. Seega - tööd on küll pooleli ja abikäsi kulub veel ja veel, et kui sul on aega Lootvina Naistele appi tulla, siis.....iga päev siin rahmeldame :-)
Aga illustratsioonpildid siit, kuidas oli ja I vaheetapp.
Täna on juba teine aga nii kiiresti ei jõua blogida, kui valgendus käib.
NB! Aitäh väikestele meesjõu abilistele, kes aitasid saali puhtaks tassida nagu väiksed kääbikud tegutsesid ;-)



:-)