Kolmapäev, 29. jaanuar 2020

Lootivina Tsõõrik- ja Pikkjärve lugu

Aksel Marga kodutöö loodusõpetusest: järve tutvustusplakat 2020



PÄRIMUS pajatab, et kunagi olnud Mudaku ja Virga talu vahel rabane Papisoo, teise suure Lepäniidu sooga ühenduses. Seal juhtunud ammusel ajal pappide (kirikutegelased) tappmine, kuid siis olnud seal hoopis järv. Inimesed hakkasid järve oluliseks pidama ning hoidsid selle vett puhta ning pühana.

Kuid hiljem see teadmine kadus ning rahvas hakkas järves pesu pesema ning isegi raipeid sisse viskama. See oli järvele suureks solvumiseks. Ükskord ennemuiste oli üks mees koguni hobuse raipe visanud sinna järve. Selle peale oli järv niimoodi vihastanud, et ühel päeval tulnud suur must pilv, kogunud kogu järvevee endasse ning kandunud lääne poole. Ees lennanud suur must kaaren ja kisendanud kõvasti. Siis praeguse Tsõõrikjärve (Virga järve) koha peal laskunud lind maha ja hakanud maad kraapima. Nüüd hakkas taevast, mustast pilvest, alla sadama mitmesuguseid veeloomi ja lõpuks vihma nagu oavarrest. Nii tekkinudki Virga järv [ERA II241,119/20(11)]


Järvede tekkimise lugu läbi õnnetu armastuse
Teine lugu räägib, et kuidas Tsõõrik- ja Pikkjärv tekkisid Lootvinasse.
Metsküla Virga talu (siis kuulus Virga talu Ahja valla alla Metskülla, täna Lootvina küla alla) juures on kaks järve Tsõõrik- ja Pikkjärv. Lugu räägib, et ennemuistse olnud Virga talus väga ilus peretütar, kel käinud palju kosilasi kaugemalt ja lähemalt. Kuid kõik lükkas ta nad tagasi ja isa oli vihane. Lõpuks oli ta sundinud tütart minema ühele õige jõukale taluperemehele. Tütar hakkas kõvasti vastu ja isa ajas ta majast välja. Asi oli selles, et peretütar armastas aga Tõmmujärve kaldal elavat noormeest, kes aga väga jõukas polnud ja seetõttu isa arvates peiuks ei sobinud.

Neiu nutnud valju häälega Virga talu koplis, et armastatud teda päästma tuleks, kuid just sel ööl oli juhtunud armastatud noormehega õnnetus, kes öisel kalapüügil Tõmmujärvel oli uppunud.

Neiu suure hala ja nutmise pärast tõusis Tõmmujärv üles ja läinud pooleks - üks osa nihkunud Virga kopli kohale ning neiu uppunud lainetesse ning teine jäänud Virga talu heinamaale, kuna peremees seisnud ees ja järve takistanud. Nii sai Tõmmujärvest kaks järve Tsõõrikjärv ja Pikkjärv Lootvinas.

Räägitakse, et rahvas on ikka ja jälle näinud kahte valges rüüs kõndijat järvede ääres. Arvatakse, et need on uppunud noormees ja neiu, kes näkkideks muutusid ja nüüd teineteist ikka igatsevad. Eriti Jaanilaupäeva öösiti on võimalik kahte armastajat märgata, kes küll siis kohe teine teise järve sulpsavad [E 29928/9]





Pikkjärve ja Virga taluga seotud 
legend RAUDVÄRAVATEST.

Virga talu oli olemas kirjade järgi juba väga ammu, üks esimesi siinmail. 1816. aastast on märge Wirga talu ning peremeheks Virga Märt.

Pärimus räägib, et omal ajal olnud Virga talu väga jõukas koht ning asunud kahe järve Tsõõrik- ja Pikkjärve vahel, kus tänagi.

Kahe järve vahel aga olnud suur sild ja sillal suured uhked rauast väravad. Väravad olnud Ahja ja Vastse-Kuuste valdade piiril ning nende sulgemist olnud kuulda mitmete kilomeetrite kaugusele, lausa Metskülla.

Jutustatakse, et sõja ajal aga peitsid külainimesed väravad ära Pikkjärve, kus nad siiani lebavad ning vaiksetel öödel on Lootvinas ikka kuulda nende kriginat.

Virga talu lähedal, Pikkjärve idakalda,l olnud heinamaal kaks väga suurt kivi, kuhu juurde olevat peidetud mahukas rahakast. Kivid ja kast olla samuti sõja eel maasse kaevatud, kuid kuhu, seda ei mäletata. Siiani on see rahakast peidus.

Virga talu aga ostis 1877.aastal päriseks Jakob Ivanson.
Pärimused on kirjutatud maha Lemming ja Ilse Rootsmäe rmt "Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik" (2016)