Traditsioon saab ellu kutsutud: Lootvina II rattamatk toimub!

 12.09.2020 on jälle võimalus uheskoos värskes õhus, 2m vahedega, ja kui soov ka kummikinnastes ja eriti vaprad maskiga, lootvinalastel 25km koos kimada.

Pärast ootavad naised teid maitsvale õhtusöögile ning konte saab pehmeks kuumutada meie külasaunas.

Huvi tundes ja liituda soovides, mis teeks meile ainult rõõmu, helista Muuga Heilile 56451716

Üldkoosolek 10.09.2020

TEADE

MTÜ Kodukant Lootvina aasta kokkuvõttev  üldkoosolek toimub

10.09.2020 kell 18 Lootvina külakeskuses, Seltsi 1, Lootvina küla, Põlva vald. 

Ootame kõiki liikmeid ja ka uusi, 

MTÜ juhatus

Külavanem kutsub: tule Lootvina külapäevale 1. augustil 2020!

NB!
Arveldamine kohvikus sularahas, tulu läheb külaseltsi toetuseks.
Külapidu toetab Põlva Vallavalitsuse projektitoetus.
Kohvik ja töötuba, tegevused valmis külalisteks 12.00 ja pidu hakkab kell 18.00
18.40 külavanema vastuvõtt ja kõne
Peale pidulikku osa jätkub külapidu.
Kaasa ainult kangem jook - muu saab külaelu toetuseks kohvikust osta, eks?

Info 5257058

Traditsiooniline vabariigi sünnipäev Lootvinas 2020!

Lootvina kogukond kutsus oma kogukonna liikmeid:
saime kokku vabal päeval, meie riigi sünnipäeval ja olime koos, meid oli ligi kakskümmend koos :-)

Heiskasime üheskoos pidulikult hümni saatel sini-must-valge, kõlas valjult trompet, päike säras, tuul vaibus ja ilus oli.
Kuula ja vaata meie hetke Oru Jaani trompeti saatel SIIT
Ja siis sõime värskelt remonditud külamaja köögis kiluvõileiba ja muud head paremat, mida Muuga Heili ja Enno talu Tuuli olid meile nikerdanud. Suur aitäh neile :-) Kiitsime taevani ja Taavi sünnipäevapeo jääke ;-)

Kõik koos läksime seejärel ühisele kodumaisele varavärskele kõnnile läbi Lootvina, Tsõõrjärve äärest Muugade juurde, Enno ja Oru talu terviseradadele, et kohtuda meie selgeltnägijast hobuse Rikkuriga. Ennustused jäid seekord segaseks, sest ju olid küsijad energiast pakatamas ning hobune ei saanud aru, mida rahvas üldse enam saaks vajada ;-)

Enno talu õuel aga pakkus perenaine meile kuuma hüva suppi, mille Heili keetis viis tundi - kodune supermaitsev hernesupp eheda suitsulihaga. Ning homse vastlapäeva puhul erilisi kuklikesi, no nii
Rahvas loobus LondiJaani transpordist, sest nii ilus ilm lihtsalt kutsus tagasi jalutama salapärast järveääre rada.

Lootvina kogukonna ninad päikse poole Enno talus 24.02.2020

Lootivina Tsõõrik- ja Pikkjärve lugu

Aksel Marga kodutöö loodusõpetusest: järve tutvustusplakat 2020

PÄRIMUS pajatab, et kunagi olnud Mudaku ja Virga talu vahel rabane Papisoo, teise suure Lepäniidu sooga ühenduses. Seal juhtunud ammusel ajal pappide (kirikutegelased) tappmine, kuid siis olnud seal hoopis järv. Inimesed hakkasid järve oluliseks pidama ning hoidsid selle vett puhta ning pühana.

Kuid hiljem see teadmine kadus ning rahvas hakkas järves pesu pesema ning isegi raipeid sisse viskama. See oli järvele suureks solvumiseks. Ükskord ennemuiste oli üks mees koguni hobuse raipe visanud sinna järve. Selle peale oli järv niimoodi vihastanud, et ühel päeval tulnud suur must pilv, kogunud kogu järvevee endasse ning kandunud lääne poole. Ees lennanud suur must kaaren ja kisendanud kõvasti. Siis praeguse Tsõõrikjärve (Virga järve) koha peal laskunud lind maha ja hakanud maad kraapima. Nüüd hakkas taevast, mustast pilvest, alla sadama mitmesuguseid veeloomi ja lõpuks vihma nagu oavarrest. Nii tekkinudki Virga järv [ERA II241,119/20(11)]


Järvede tekkimise lugu läbi õnnetu armastuse
Teine lugu räägib, et kuidas Tsõõrik- ja Pikkjärv tekkisid Lootvinasse.
Metsküla Virga talu (siis kuulus Virga talu Ahja valla alla Metskülla, täna Lootvina küla alla) juures on kaks järve Tsõõrik- ja Pikkjärv. Lugu räägib, et ennemuistse olnud Virga talus väga ilus peretütar, kel käinud palju kosilasi kaugemalt ja lähemalt. Kuid kõik lükkas ta nad tagasi ja isa oli vihane. Lõpuks oli ta sundinud tütart minema ühele õige jõukale taluperemehele. Tütar hakkas kõvasti vastu ja isa ajas ta majast välja. Asi oli selles, et peretütar armastas aga Tõmmujärve kaldal elavat noormeest, kes aga väga jõukas polnud ja seetõttu isa arvates peiuks ei sobinud.

Neiu nutnud valju häälega Virga talu koplis, et armastatud teda päästma tuleks, kuid just sel ööl oli juhtunud armastatud noormehega õnnetus, kes öisel kalapüügil Tõmmujärvel oli uppunud.

Neiu suure hala ja nutmise pärast tõusis Tõmmujärv üles ja läinud pooleks - üks osa nihkunud Virga kopli kohale ning neiu uppunud lainetesse ning teine jäänud Virga talu heinamaale, kuna peremees seisnud ees ja järve takistanud. Nii sai Tõmmujärvest kaks järve Tsõõrikjärv ja Pikkjärv Lootvinas.

Räägitakse, et rahvas on ikka ja jälle näinud kahte valges rüüs kõndijat järvede ääres. Arvatakse, et need on uppunud noormees ja neiu, kes näkkideks muutusid ja nüüd teineteist ikka igatsevad. Eriti Jaanilaupäeva öösiti on võimalik kahte armastajat märgata, kes küll siis kohe teine teise järve sulpsavad [E 29928/9]





Pikkjärve ja Virga taluga seotud 

legend RAUDVÄRAVATEST.

Virga talu oli olemas kirjade järgi juba väga ammu, üks esimesi siinmail. 1816. aastast on märge Wirga talu ning peremeheks Virga Märt.

Pärimus räägib, et omal ajal olnud Virga talu väga jõukas koht ning asunud kahe järve Tsõõrik- ja Pikkjärve vahel, kus tänagi.

Kahe järve vahel aga olnud suur sild ja sillal suured uhked rauast väravad. Väravad olnud Ahja ja Vastse-Kuuste valdade piiril ning nende sulgemist olnud kuulda mitmete kilomeetrite kaugusele, lausa Metskülla.

Jutustatakse, et sõja ajal aga peitsid külainimesed väravad ära Pikkjärve, kus nad siiani lebavad ning vaiksetel öödel on Lootvinas ikka kuulda nende kriginat.

Virga talu lähedal, Pikkjärve idakalda,l olnud heinamaal kaks väga suurt kivi, kuhu juurde olevat peidetud mahukas rahakast. Kivid ja kast olla samuti sõja eel maasse kaevatud, kuid kuhu, seda ei mäletata. Siiani on see rahakast peidus.

Virga talu aga ostis 1877.aastal päriseks Jakob Ivanson.

Pärimused on kirjutatud maha Lemming ja Ilse Rootsmäe rmt "Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik" (2016)