Lootvina ja
Logina külade arengukava 2019-2029
1. SISSEJUHATUS
Käesolev arengukava on koostatud 2017 2019 aastal.
Arengukava koostamist on korraldanud MTÜ Kodukant Lootvina juhatus ja Lootvina
küla aktiivsed inimesed. Arengukava on olnud tutvumiseks väljas Lootvina
kodulehel www.lootvina.ee ja läbinud avaliku
arutelu ning käesolev arengukava kinnitati Lootvina külarahva koosolekul 4. mail 2019.
Arengukava on oluline dokument selleks, et planeerida
tegevusi pikemas perspektiivis ja välja tuua nii küla tugevused kui ka
nõrkused, mille kaudu määratleme küla soovitavad ja perspektiivsed arengud
tulevikuks. Lootvina ja Logina külade arengukava sisaldab arenguvisiooni ja
konkreetseid tegevusi lähemaks viieks kuni kaheksaks aastaks.
Arengukava on terviklikuks alusmaterjaliks küla
tasakaalustatud arengu ja väljaarendatud infrastruktuuriga elukeskkonna
tagamisel. Arengukavas fikseeritakse
külaelanikele ja kodanikuühendustele
selged ja konkreetsed eesmärgid, mille poole liikuda. Arengukava on
vajalikuks alusdokumendiks erinevatest rahastusallikatest ja fondidest
kaasinvesteeringute taotlemisel. Samuti on külade arengukavad oluliseks
sisendiks kohaliku omavalitsuse arengukava koostamiseks.
Meie külade arengukava on ka heaks infoallikaks kõigile
keda huvitab Lootvina ja Logina külade ajalugu, hetkeolukord ja tulevikuarengu
visioon.
2. KÜLADE
OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS
2.1 Külade
ajalooline taust
Esmased
mainimised
Praegune Põlvamaa kuulus muinasajal Ugandi maakonda,
sellest on juttu juba Liivimaa Henriku kroonikas. Elati siinses piirkonnas juba
Rauaajal, sest on leitud kivikalmeid Lootvinast ja Vana-Kuuste mõisa viiva tee
äärest. Jaan Tõnissoni Instituudi 1998. aasta raamatu andmetel on
ajalooürikutes Lootvina küla mainitud esmakordselt 1621. aastal, nimeks oli siis LOTWHEN.
Esmakordselt mainitakse 1785.aaastal
Vastse-Kuustet Mustamõisa külana ja
Kuuste mõisa, mis sai iseseisvaks 1789. aastal. Kirjeldatakse ka, et peale
Vastse-Kuuste mõisasüdame olid veel karjamõisad - Voorekülas, Mäemõisas ja
Lootvinas ning vesiveski Padarimäel. Lootvina mõisas loetletakse üles kaks
rehte, kaks uut loomalauta, väike ait, kelder, magasiait ja tuuleveski. Tuuakse
välja, et Lootvina kõrtsi kasutati ka rehealusena viljakoristamisel.
14.09.1811. aastal läbi viidud, Vene Tsaaririigi VI
hingeloenduse andmetel, oli Lootvinas 15 talu,10 vabadikukohta. Logina külas
polnud talud ja vabadikukohad eraldatud ja neid oli kokku 26.
Koolihariduse
ajalugu
Kooliharidust hakati andma Lootvinas 1765. aastal.
Koolimajaks oli suitsutare. 1899.aastal ehitati uus koolimaja tollases
Kiidjärve vallas, Lootvina külas. Sellesse koolikompleksi kuulusid koolimaja,
laut-küün, tall-ait ja saun. Kooli
maa-ala oli 0,5 ha, koolitalul aga maad kokku 4,5 ha. Eesti aja alguses oli
kool 2-klassiline, siis 4-klassiline ja 1930. aastatel 6-klassiline. Kool
suleti 1966.aastal. Näiteks on Lootvina koolis haridust saanud ENSV teeneline
õpetaja Aino Muuga, Eesti tuntud energeetika professor Endel Palla ja endine
EPA õppejõud Ants Mälberg.
Rahvamaja lugu
Kooliga paralleelselt
tegutses koolimajas rahvamaja, mille esimeseks juhatajaks oli Sulev
Muuga, edasi Villu Kaaver ja lõpuks Silvi Küla. Igal kolmapäeval ja pühapäeval
oli kino, peale kino tantsuõhtud. Noori oli palju, käisid Ahjalt, Võnnust,
Tartust, Kuristalt. Laupäeviti suured tantsuõhtud.Tegutsesid näite-ja
rahvatantsuring. Kevadkülvi ja lõikuspeod olid suured söögipeod, osalejaid 100
ringis. Samas majas tegutses sidejaoskond, juhiks Malle Jõksi ning PTY kauplus, mis suleti 1994.a.
Piirkonna
arengulugu
Talurahvaseadusega 31.07.1861.aastal algas mõisnike
poolt talumaade päriseks müümine talupoegadele ning Vastse-Kuuste mõisast
osteti 1874.aastal teadaolevalt 11 talu ja 1877.aastaks oli ostetud juba 39
talu.19. sajandi lõpus ja 20. Sajandi algul arenes põllumajandus jõudsasti,
eriti meie piirkonnas piimakarjakasvatus.
Asutati Põllumeeste seltse, Piimaühistuid, Tööstuse
ühistuid, Kartuliühinguid, hobupostijaamu
ja laenu-ja hoiuühistuid. Piimaühistud alustasid
piimameiereide loomisega. Lootvina piimameierei asus kõrtsihoones,seal kooriti
piim ja koor ning saadeti edasi Ahja
meiereisse,kus valmistati või, mida müüdi Saksamaale,Peterburgi ja Tallinnasse.
Lootvina üheks uhkuseks oli töötav
telliskivitehas,omanikuks teadaolevalt oli härra Maime. Lootvina tellised olid
punast värvi ja väga kvaliteetsed ning nendest ehitatud hooneid on veel
praegugi alles.
1939. aastaks oli talusid Lootvinas ja Logina külades
41 ning popsikohti 23. Kui pärast nõukogude korra kehtestamist Eestis
1940.aastal võeti suund kollektiviseerimisele, siis vabatahtlik ühinemine jäi
loiuks ja pärast ÜKBP KK Poliitbüroo otsust 21.05.1947.aastal algas
sundühinemine ja vastuhakanud küüditati Siberisse.
Märtsiküüditamisel (25.03.1949) saadeti Lootvinast
Siberisse 12 peret ja paljud neist jäidki Siberimaale.
1949.aastal moodustati Lootvina aladele kolm kolhoosi:
”Võidumäe”, ”1.Mai “ ja “Karl Marxi nim.” Need kolm ühinesid
1954 .aastal ”Karl Marxi nim.” Ja 1964. aastal muudeti
nimi “Rahu” kolhoosiks. Kauaaegne esimees oli Robert Lätt.
“Rahu” kolhoos oli edukas ja jõukas kolhoos.
01.11.1990. aastal moodustati Vastse-Kuuste vald.1993
aasta aprillis reorganiseeriti kõik kolhoosid ja sovhoosid Eesti Vabariigis ja
Lootvina aladel moodustati POÜ ”Lootvina Farmerid”, mida juhtis Üllar Padari.
Firmal oli 200 lüpsilehma ja sama palju noorloomi Peerandi laudas, töötajaid 50
ringis ja haritavat maad 1500 ha. Lisaks ühistule tegutses Lootvinas
autoremondi töökoda, kauplus ja koolimaja saalis toimusid peod (jõulupeod,
lõikuspeod, kevadpeod), jaanipidu oli Rootsumäel ja hiljem Potimäel. Ühistu
likvideeriti 20.08.2001.aastal. Peale ühistut polnud kogukond enam nii tugev,
paljud hakkasid käima tööle linna ja koliti
Lootvinast minema.
2.2. Asukoht
Lootvina asub Põlva maakonnas, Põlva vallas. Naabriteks
on Kastre vald Tartumaal. Suurematest asulatest on meie naabriteks: Võnnu,
Ahja, Roiu, Vastse-Kuuste ja Kambja. Lootvina küla asub Kurista ja
Vastse-Kuuste tee ääres.
Külade
looduslikud olud
Lootvina ja Logina loodus on eriliselt vaheldusrikas
pinnavormidelt. Pinnaehituselt vahelduvad künkad,orud ja mäed. Palukülast
edelas on Tiksipalu mägi, mille kõige kõrgem punkt on 38 meetrit. Kurista
karjamõisa ja Lootvina vahelise tee ääres on 17 meetri kõrgune kühm ning
Lootvina karjamõisa juures paisub see kõrgendik jällegi suuremaks, ebamäärase
kujuga kupliks, mille veerud langevad järsult edelasse väikeste järvede poole.
Lootvinas on kaks lähestikust järve. Sõõrikjärv (sügavus 8 meetrit) ja teine
väike järv - Pikkjärv, mis on osaliselt soostunud.
Suurem osa pinnast on kaetud savika põhimoreeni kihiga.
Erandiks on Sirgupalu mäed,mis on liivased, neid peetakse mõhnastikeks. Loodus
on meil väga ilus,tasast pinda polegi, täiesti võrdne Haanjamaa
kuppelmaastikuga, kuid põlluharimiseks ja taimekasvatuseks on rasked tingimused
ning mullad pole eriti viljakad.
2.3 Küla
elanikkond
Suur osa küla elanikkonnast elab Lootvina tee lähedal
paiknevuses ja moodustab küla mõttelise keskuse ümber külamaja. Kuid palju
taluelamuid asub hajali Lootvina Logina küla piirides.
Seoses majandusliku ja sotsiaalse madalseisuga langes
külaelanike arv nõukogude aja lõpus ja Eesti Vabariigi alguse perioodil.
Absoluutne madalseis algas 2001. aastal, kui küla elanikkond vähenes
märgatavalt, sest likvideeriti ühistu ning tööealised elanikud paljud lahkusid.
Kultuuriline tegevus paljus seiskus. Kogukonnatunne oli kehv.
Elanikkonna arvu suurenemine algas kahetuhandete
aastate teisel poolel, kui hakati rohkem hindama tervikliku ja
looduslähedasemat elukeskkonda. Lootvina külla sattusid kolima mitmed noored
pered, kes taaslõid ja haarasid kogukonda eest.
31.12.2011 seisuga elab Lootvinas 129 elanikku ja Loginas 46. Hindame, et 70% küla elanikkonnast on kunagi Lootvinas - Loginas sündinud või lähipiirkonnas elanud inimesed, kes on leidnud töö kas Põlvas või Tartus ning kasutab töölkäimiseks individuaaltransporti. Elanikkonna seas on ca 65% tööealist elanikkonda.
2.5 Küla
majanduslike olude kirjeldus
Lootvina-Logina külades puudub suurtootmine vms ettevõtlus. Enamus Lootvina tööealisest
elanikkonnast käib tööle Tartusse ja mõningane osa ka Põlvasse.
Kuid juba on ka väike ettevõtlusega tegelevaid
ettevõtjaid. Näiteks tegeletakse küttepuude tegemise ja müügiga; puukujude
meisterdamisega, on paar taimekasvatuse pereettevõtet, pakutakse vibulaskmise
võimalust on
kuulda autoremonditöökoja loomisest ning valmistatakse
plekitöid.
Kuid enamus põllumaid on taludel välja renditud
POÜ`dele. Lootvina ja Logina piirkonnas puudub ettevõtlus, mis pakuks turismi,
toitlustuse, majutuse, vms teenust.
Lähim lasteaed ja põhikool asub Vastse-Kuustes, ning
lähimad gümnaasiumid on Põlvas, Võnnus ning Ülenurmel. Suvel ja sügisperioodil
tegeletakse aktiivselt ka metsaandide korjamisega nii oma tarbeks kui ka
müügiks kokkuostjatele.
2.6 Küla
infrastruktuuri kirjeldus
Lootvina asub
Vastse-Kuuste alevi (5 km) ja Roiu-Kurepalu-Ülenurme viival teel. Lisaks
läheb külast läbi tee, mis ühendab Räpina
ja Põlva maanteid. Kahjuks ükski tee pole kõvakattega, vaid kruusateed.
Lootvina küla keskmes on kõvakattega teelõik pikkusega 2,5 km. Kõik küla
sisesed teed on samuti kruusateed.
Bussiliiklus on harv. Käib koolipäeviti koolibuss
hommikuse ja õhturingiga, millega saab suure ajakuluga Põlvasse. Korra päevas
äripäevade varahommikul läheb Lootvinast liinibuss Tartu suunas ja peale tööd
tuleb tagasi Tartust Lootvina, sõidab samuti suure ringiga ja ajakuluga. Lähim
rongipeatus on Vastse-Kuustes (5km).
Lootvina-Logina külades puuduvad kergliiklusteed,
tänavavalgustus, nagu ka puudub tsentraalne veevarustussüsteem ja
kanalisatsioon. Enamusel majapidamistest on varustatud salvkaevu ja lokaalse
kanalisatsiooniga. Taaskasutatava prügi jaoks on Põlva valla poolt rajatud
Lootvina külakeskuse vahetus läheduses jäätmete kogumispunkt, mis võimaldab
tasuta ära anda kile-, klaas-, plastik-, metall- ja tetrapakendeid ning
vanapaberi. Kõik majapidamised külas kasutavad prügiveo firmade teenuseid muu
olmeprügi äraveol. Kõik külas asuvad eluhooned on varustatud elektriga.
Külamaja
Lootvina külakeskuse hoone (Põlva vallale kuuluv hoone)
esimesel korrusel asuvad kaks saali, korrastamata köök ja vast remonditud
tualett. Esimesel korrusel, eraldi sissepääsuga, on järel ka viimane valla
sotsiaalpind, kus asus elama 2019. kevadel Lootvina oma inimene.
Teisel korrusel olid kuni 2018. aastani
sotsiaalkorterid, mis viimaks on tühjad ning eelkokkulepped vallavalitsusega
lubavad need ruumid külaseltsi hallata anda, mis võimaldab külamaja arendamist.
II korrusel on kolm eraldi sissepääsuga tuba, millest üks on juba külaelanike
poolt ja KOP-toetuse abiga remonditud. Kaks ülejäänud ruumi väga ebasanitaarses
seisukorras. Lisaks vajavad II korruse aknad vahetamist (uued aknad olemas).
Kõikjal majas, peale köögiruumi (kus on õhksoojuspump),
on ahiküte. II korruse küttekolded on lagunenud. I korruse kolmest ahjust kaks
on korralikud, lisaks suures saalis on kergkamin, mis suurepäraselt ja
kiiresti ruumi soojendab. Lisaks on maja
elektrisüsteem vana ning vajab renoveerimist.
Külamajal on heas korras plekk katus, korralikud
seinad, uksed. Renoveerimist vajab väiksema saali sissekäigu tuulekoda.
Ümber külmaja on suur ja avar ning hooldatud haljasala,
kus maja otsas on väikese lavaga külaplats koos lipuvarda ning külakiige ja
lõkkeplatsiga. Ümber maja on põlised suured puud. Külamaja kompleksi kuulub ka
vana maakividest endine laut, kus on ajutine katus, uus uks, aken. Lisaks puu-
ja hoiukuur, mis on vana ning lagunenud.
Kõige uhkemad oleme praegu 2019. talvel avaliku
kasutuse ametliku loa saanud LEADER/PRIA toetusega renoveeritud külasauna üle
(soome saun, leiliruumis kohti 4, pesuruum, riietusruum ja kõrvalruum
lõõgastuseks, lisaks II korrusel madratsitel magamise võimalus kuskil 10-15
inimesele).
Külakeskuse õuealal asub ka salvkaev, mille baasil on
suveperioodil tagatud avalik joogivee võtu võimalus. Külalised saavad ka
kasutada välikäimlat. On võimalus telkida.
2.7 Külaelanike
koostöö
Lootvina ja Logina piirkonna elanikele on olulisem
Lootvina külamaja. Lootvinas on olnud külakeskuses tööl kuni 2016. aastani
majaperenaine, kelle eestvedamisel toimus ka kogukondlik tegevus. Lisaks
külamaja korrashoid ja tegevused. Võimalus oli laenutada teise ringi raamatuid.
Kasutada internetipunkti.
MTÜ Kodukant Lootvina on asutatud 2009. aastal ja
tegutseb tänaseni aktiivselt. Tänase seisuga pole külamajas palgalist töötajat;
külamaja korrashoidu, koristamist, arendamist, jne veab eest külaaktiiv ehk
vabatahtlikud. MTÜ juhatus ja külaaktiiv on koostanud ja esitanud ning ka läbi
viinud mitmeid projekte nii külamaja arenduseks, kui ka sündmuste
korraldamiseks. On loodud uus koduleht (www.lootvina.ee), kus on kajatused
Lootvina-Logina tegemistest. 2019. aastal hindame aktiivsete kogukonda
kuuluvate inimeste hulka 25-30 vahel, sündmustel osalejaid ja külalisi 60-80
ringis. Kuid oleme ka teadlikud vajadusest järjest rohkem motiveerida ning
aktiivselt kaasa kutsuda järjest rohkem just oma küla elanikke, selleks
planeerime vabatahtliku töö tasustamist nö Lootvina oma rahaga ehk siis otsime
viise ja ideid küla aktiiviga Lootvina-Logina küla inimeste kaasamiseks.
Lootvina kogukonna jaoks on kujunenud välja hulk
traditsioonilis sündmusi, mida koos tähistatakse. On kogukonnas inimesi, kes
veavad eest ja korraldavad ka väljapoole suunatud stiilisündmusi. Potentsiaal
areneda on suur, eriti kuna Lootvinal on uhkeim külamaja, meie enda hinnangul
muidugi.
3. KOKKUVÕTE
KÜLA OLUKORRAST
Kokkuvõtteks võib olulisimate punktidena Lootvina ja
Logina külade kohta öelda:
- Looduslikud olud on
Lootvina ja Logina lähiümbruses suurepärased. Loodusturismi arendamine
omab suurt kasvupotentsiaali.
- Ettevõtlus Lootvinas/Loginas on
pea olematu kandepinnaga ja ei kasuta täielikult ära olemasoleva
loodusturismi potentsiaali.
- Kohapealsete töökohtade vähesuse
tõttu käiakse tööle Põlvasse või Tartusse või ollakse lihtsalt töötu.
- Kuritegevus on külas vähene.
- Maanteede võrk külas ja ümbruses
on suhteliselt halb. Puudub kõvakattega tee ühegi maantee suunas.
Bussiliiklust saab hinnata kehvaks just ajalises mõttes.
- Küla elanikkond on viimastel
aastatel säilitanud kogukondliku aktiivsuse. Igal aastal korraldatakse
traditsioonilisi küla üritusi.
- Külas on olemas külakeskus, mida
vaja renoveerida ja remontida. Vaja välja ehitada II korrus. Külamaja on
eriline ja sellel on potentsiaal olla suurepärane majutus-, peo-,
koolitus-, jne koht.
- Rajatud on Lootvina küla saun,
mis lisab väärtust Lootvina külamaja kompleksile ning mida saab ka eraldi
kasutada.
- MTÜ kodukant Lootvina ja
küla aktiivi eestvedamisel toimuvad aktiivsed ühistegevused ja üritusedl.
MTÜ Kodukant Lootvina eestvõtmisel tehakse investeeringuid külaelu
mitmekesistamiseks kaasates selleks vahendeid erinevate projektide kaudu.
4.
SWOT ANALÜÜS
Tugevused
|
Võimalused
1. Korraldada erilisi, stiilseid, kogukonda
haaravaid ja ka külalisi kutsuvaid üritusi
2. Eesmärk järjest enam tugevdada
kogukonnatunnet
3. Taotleda küla arenguks rahalisi vahendeid
projektide kaudu
4. Renoveerida külamaja (remont, tualettide ja
pesemisvõimaluste loomine II korrus)
5. Kasvav külaelanike arv ja lasterikkus
6. Lootvina-Roiu teelõik kõvakatte alla
(asjaamine maanteeametiga, lobitöö)
7. Lootvina- Vastse- Kuuste metsavahe tee ka
kõvakatte alla
8. Bussipeatuse ootepaviljoni remont ja
isikupärastamine
9. Ettevõtluses uute vormide leidmine (turism, tootmine, mis veel? - majutus, teenindus, käsitöö, ... ja töökohtade
loomine)
10. Külakeskuse ümbruse edasine kujundamine avatud
külaväljakuks ja erinevate objektide (parkla, kõlakoda jms.) väljaehitamine
11. Koostöövõrgustik külakogukonnas vastastikuste
teenuste osutamiseks (ettevõtjad-ettevõtjad; elanikud-ettevõtjad;
elanik-elanik jne.), ühiseluliste tegevuste läbiviimiseks (talgud, piirkonna
huvide eest seismine, kodukaunistamise päevad jne.)
12. Tihedam koostöö naaber küladega
|
Nõrkused
|
Ohud
1. Aktiivsete külaelanike väsimine eestvedaja
rollist
2. Kogukonnatunde vähenemine
3. Vabatahtlliku tööd ei hinnata ega taheta teha
kogukonna hüvanguks, külaelanike ükskõiksus
4. Koostöö huvi puudumine (külaelanikel
omavahel, teiste MTÜdega, KOV-ga, teiste küladega)
5. Väärtuspõhised erimeelsused suguvõsade ja/või
taluperede vahel, suhtlemisprobleemid
6. Ühisürituste ignoreerimine
7. Projektid ei saa rahastatud
8. Noorte lahkumine külast
9. Bürokraatlik asjaajamine
10. Ebasoodne valitsus- ja KOV poliitika maa- ja
külaelu suhtes
11. Aktiivsete ja ettevõtlike inimeste lahkumine
külast
|
5.
VISIOON LOOTVINA JA LOGINA KÜLADE OLUKORRAST AASTAL 2029
Lootvina ja Logina maalilised
kuppelmaastikud on atraktiivseks elu- ning külastuskohaks kõigile, sest
-
siin hoolitakse keskkonda säästvast
elustiilist
-
pakutakse eriilmelisi ja omanäolisi
turimiteenuseid meie külalistele
-
pea 30% tööealisest elanikkonnast
teenib oma tulud siin piirkonnas ettevõtlusega
-
on üksteist tundev, tugev,
kokkuhoidev ja toimiv kogukond, kus inimesed tunnevad ennast võrdväärse, hoituna
ning kuuluvana
-
hoolitsetakse üksteise, naabrite,
vanurite ja laste eest
-
Lootvinast-Loginast on suurepärased
ühendusteed ümberkaudsetesse tõmbekeskustesse
-
Lootvina külamaja on hea mainega
loome- ja koolituskeskus, kus toimuvad erinevad sündmused, koolitused, jne
kõigile sihtgruppidele ja huvitatutele.
-
Lootvina-Logina külaelanike jaoks on
olemas ja/või kättesaadavad kõik peamised elu kvaliteeti tõstvad teenused
-
toimub aktiivne ja arendav seltsielu
läbi mitteformaalsete
koolituste, ühissündmuste, traditsiooniliste tegevuste ja kogukonna liikmete
aktiivsuse
6.
KÜLA ARENGU EESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE SAAVUTAMISEKS
1. AKTIIVNE ÜHISTEGEVUS JA KULTUURIELU
1. Aktiviseerida noorte ühistegevust;
2. Jätkata vastlapäeva,paastumaarjapäeva,
teatrikevade, külapäeva ja uusaastatralli jt pidamise traditsiooni;
3. Korraldada aktiivselt muid,
elanikkonda köitvaid kultuuriüritusi
4. Luua koostöövõrgustik naaberküladega
ning korraldada ühiseid kultuuriüritusi;
5. Regulaarselt korraldada talguid küla
ja lähiümbruse heakorra parandamiseks
6. Külakeskuses korrastada ja võtta
kasutusele remontimata ruumid. Eelkõige käsitööga tegelemise ja edasiarendamise
eesmärgil
7. Sisustada käsitöö jaoks ruumid
vajalike vahenditega (nt. kangasteljed, puidupõletus/graveerimis vahendid jms.)
8. Hoida aktiivsena ja värske infoga küla
kodulehte ja FB lehte. Jätkata aktiivset otsesuhtlust külaelanikega.
2. FUNKTSIONAALNE KÜLAKESKUS
Rajada külakeskuses ja lähiümbrusesse
järgmised objektid:
- Teha kapitaalremont
külakeskuse teise korruse ruumides (tualett, dušširuum, majutus)
- Remontida köögiruum ja soetada
uus inventar
- Teha värskendusremont suures
saalis
- Uuendada ja renoveerida külakeskuse
elektrisüsteem ja ahjud
- Renoveerida külakeskuse I korruse
teine tuulekoda ning vahetada välja välisuks
- Paigaldada vihmaveerenn ja väike
katus külakeskuse tagaukse ette
- Rajada külakeskuse taha
varjualune grillkoha ehk kamina ja hoiuruumiga
- Rekonstrueerida külakeskuse
juurdes puukuur
- Soetada külasauna juurde
kümblustünn
- Rajada tuletõrje veevõtukoht
- Täiendada külakeskuse
ümbrust erinevate vajalike vaba aja veetmist võimaldavate vahenditega
(discgolfi korvid, õuemale/kabe, välitrenažöörid, laste mänguplatsi
erinevad atraktsioonid ja muud sportimise ja vaba aja veetmise vahendid)
3.
ARENENUD ETTEVÕTLUS
Mõjuvalt kaunis looduslikus ja mõjusalt
elamuslikkus keskkonnas erinevate väikeettevõtlus (taluturism, koolitus turism, majutus,
toitlustus, jne) -võimaluste pakkumine ning selleks vajalikud tegevused :
- Matkaradade ja
loodusnautlemise võimaluste loomine; matkajatele (jalgratturid) peatumis
võimaluse (wc, joogivesi, puhkekoht) loomine külamaja juurde; küla
ujumiskoha avalik kasutamine;
- Laiendada majutusvõimalusi,
ehitada välja külamaja II korruse ruumid, ja vajadusel kodumajutuse
pakkumine;
- Külas vastavalt vajadusele
toimiva kodukohviku käivitamine. Toitlustusteenuse pakkumine vastavalt
nõudmisele.
- Lootvina/Logina olemuse ja nimega
seotud praktiliste toodete või toiduainete pakkumine;
- Turistidele täis pakettide
pakkumine Lootvina ja ümbruskaudsete vaatamisväärsuste osas;
- Külakeskuses küla ajaloo
tutvustamiseks kodulehel eraldi lehe loomine ja lisaks videotutvustuse
loomine Lootvina võimalustest.
- Lootvina piirkonna
tuntuse tõus erinevate, s.h.turismi ja/või stiili sündmuste ja/või
koolituste korraldamis kohana.
4. LOOTVINA KÜLA ON TUNTUD ja TUNNUSTATUD
KOHT.
- Lootvina kodulehel sisu-
ja mainet loovate postituste loomine ning levitamine.
- Põlvamaa, Lõuna-Eesti Postimees,
LõunaLehes, jne artiklite ja lugude saatmine avaldamiseks.
- Sündmuste /koolituste, jms
toimuva kajastamine Facebookis sponsoreeritud reklaamidena.
- Koostada Lootvina küla
tegevusi ja vaatamisväärsusi
tutvustavaid videomaterjale, kodulehe täiendusi, artikleid, trükiseid ja
juhendmaterjale (näiteks tegevussoovitused puhkamiseks, koolitusteks,
matkamiseks, seenel käimiseks, kalastamiseks jms.)
- Küla tunnussümboolikat ja/või
küla lugusid kandvad praktilise kasutamisväärtusega tooted ja/või
toiduained.
- Küla ajaloo edasine uurimine ja
talletamine. Lootvina kohta käivate materjalide (fotod, artiklid jms.)
kogumine.
- Suveniiride valmistamine, küla tunnussümboolika mitmekesistamine ja tunnussümboolika aktiivne kasutamine võimalikult erinevates väljundites;
5. INFRASTRUKTUUR
- Saavutada külateede
aastaringne hooldamine ja olulisemate tänavate tolmuvabaks muutmine
- Kindlustada uute külateede
rajamisel nende avalik ja püsiv ühiskasutus ka tulevikuks. Teemaa asukohavalikul tagada maaomanike huvide
arvestamine ja privaatsus. Luua uued ligipääsuteed elamu kruntidele mille
senine ligipääsutee poolitab naaberkinnistut või kahjustab muul moel
oluliselt kinnistu omanike huve.
- Luua külakeskuses traadita
interneti võimaluse pakkumine, s.h. võimaldada internetivõrgu kasutamist
ka turistidele (et saaks teoks LAI-ribaga ühendus).
- Küla läbiva teelaienduse rajamine
kuni Vastse-Kuusteni liiklusohutuse tõstmiseks jalakäijatele ja
jalgratastega liikujatele.
- Kodukohviku käivitamine Lootvina
külamajas. Samuti elanikkonna ja piirkonna ettevõtete poolt osutatavate
teenuste esmase ja püsiva tutvustus- ja müügikohana.
- Piirkonna traditsioonilised
ja/või tunnus üritused Lootvinas.
- Küla tunnussümboolika
edasine väljaarendamine kasutamiseks erinevates väljundites ja
kasutamiseks Lootvina ettevõtlusega seotud väljundites.
6. OLULISED VALDKONNAD KÜLA ARENGUS
6.1.ETTEVÕTLUS.
Ettevõtluse arendamisel on vaja arvestada
paikkonna eripära. Lootvina piirkonnas ei ole otstarbekas arendada aktiivset
tootmistegevust, põllumajanduse arenguks puuduvad eeldused. Väga head eeldused
on teenindussfääri arenguks puhkajate ja koolitus turistide teenindamisel.
Kohalik ettevõtlus peaks jõudma
heatasemelise ja mitmekülgsete võimalustega toitlustamise ja ajaviiteteenuste
pakkumiseni. Nimetatud tegevuste käivitumisel saaksid oma tegevusväljundi
erinevad ettevõtjad pakkudes töökohti erinevatele piirkonna elanike gruppidele.
6.2. TERVE JA TURVALINE KÜLA
Terve ja turvalise küla põhiomaduseks on
külas elavad tervislike eluviisidega ja üksteisest hoolivad inimesed.
Lootvina/Logina küla elanikud on realiseerunud potentsiaali ja pingutavalt
igapäevaselt, et meie külad oleks jätkuvalt turvaliseks elukeskkonnaks puhtas
looduses.
Tegevused:
- Hoida piirkonnas
jätkuvalt aktiivselt toimivana elanike naabrivalve tegevus.
- Propageerida tervislikke eluviise
ja karskus põhimõtteid
- OMA küla tunnetuse hoidmine ja
süvendamine külaelanike seas
- Ohutu liikumisvõimaluse
tagamine küla läbival maanteel laiendatud teeääre rajamisega.
6.3. ÜHISTEGEVUS JA KULTUURIELU
Täisväärtusliku elu üheks aluseks on
aktiivne külaelanike ühistegevus ja kultuurielu. Külas elavad naised tegelevad
aktiivselt ja ühiselt oma aja sisustamisega (käsitööring, kohtumised huvitavate
inimestega, ekskursioonid). Perenaiste vaba aja veetmiseks ja käsitööringi
toimimiseks on MTÜ soetanud ka mitmeid erinevaid vahendeid (savipõletusahi,
potikeder jne.) Samas on vajalik käsitöö
edasiseks arendamiseks remontida selleks sobilikud ruumid ja soetada lisaks
erinevaid käsitööks vajalikke vahendeid.
Lootvina küla noortele on külakeskusesse
ja selle lähiümbrusesse loodud mitmeid võimalusi sportimise ja vaba aja veetmisega
tegelemiseks. Kuid olulisem on noorte kaasatus ja haaramine kogukonna
ühistegevustesse. Lisaks neile teadvustamine, et noored noortele - Lootvina
noored korraldavad ise endale ühistegevusi ja koolitusi, jms.
Mitmekülgsed sidemed ja ühisüritused naaber
küladega rikastavad kahtlemata kultuurimaastikku ja annavad inimestele suurema
võimaluse suhtlemiseks, kogemuste vahetamiseks ning meelelahutuseks. Taoliste
ürituste läbiviimine on eelkõige võimalik just koostöös naaber küladega.
Regulaarsed küla üritused – jaanituli,
küla päevad, külasimman, uusaastatrall, vastlapäev, paastumaarjapäev peavad
jääma traditsioonilisteks, laiemale ringkonnale teadaolevateks üritusteks.
Ruumi jääb veel ka väiksematele üritustele – kohtumised tuntud inimestega,
mitmesugused loengud, lasteüritused jne.
6.4 KÜLAKESKUSE ARENDAMINE
Külakeskuse ruumide ja ümbruse
väljaehitamist võib pidada üheks tähtsamaks komponendiks nii kohalike elanike
heaolu tõstmisel kui ka turistide paremal teenindamisel. MTÜ Kodukant Lootvina
poolt Põlva vallalt renditavale külakeskuse hoone esimesel korrusel asuvatele
ruumidele on lisandunud täiendav
rendipind - korrastamata hoone II korrus.
Oluliseks tuleb pidada ka külakeskuses
asuva internetipunkti olemasolu ja selle edasiarendamist vastavalt tehnoloogia
arengule. On olemas interneti püsiühendus, kuid oluline on ühenduda LAI-riba
kaabliga ning võimaldada kasutada külakeskuses ka kaugtööpunkti
külaelanikele. Eesmärgiks on tagada kogu
külakeskuse alal tasuta Wi-fi ühendus kõigile soovijatele.
Külakeskuse vahetusse lähedusse on
vajalik rajada veel mitmeid rajatisi. Vajadus on kamina ja grillimise koha ning
varjualuse (nagu kõlakoda) järgi.
Oluline on küla tervikliku välisilme
parendamine majade välisilme ja kõikide kinnistute nähtava hooldatuse kaudu.
Eesmärgiks on luua paremad tingimused
ettevõtluse tekkimiseks ja toimimiseks külas.
7.
TEGEVUSKAVA (planeeritud olulisemad tegevused ja suuremad
investeeringuobjektid)
AEG
|
TEGEVUS,
INVESTEERINGU-OBJEKT
|
LIGIKAUDNE MAKSUMUS
EURODES
|
RAHASTAMIS ALLIKAS
|
VASTUTAJA
|
2019-2029
|
Kodulehe uuendamine ja
kaasajastamine
|
2000
|
MTÜ, Fondid
|
MTÜ
|
2019
|
Külakeskuse käsitöötoa
väljaarendamine ja vajaliku inventariga varustamine
|
2500
|
Fondid, Põlva vald, MTÜ
|
MTÜ
|
2019
|
Külakeskuse köögiruumi sanitaarne
remont ja inventari soetamine
|
4500
|
Fondid, Põlva vald, MTÜ
|
MTÜ
|
2020
|
Bussiootepaviljoni korrastamine
|
1800
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ
|
2021
|
Kümblustünni soetamine külasauna
juurde
|
1800
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ
|
2025
|
Külakeskuse kütte- ja
elektrisüsteemide kaasajastamine
|
80 000
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ
Põlva VV
|
2019 - 2022
|
Lootvina-Vastse-Kuuste ja/või
Lootvina-Roiu teelõikude kõvakattega katmine,
suuremate külateede tolmuvabaks
muutmine
|
?
|
Eesti Maanteeamet, Põlva Vald,
|
MTÜ,
Põlva Vallavalitsus
|
2020
|
Kuuri rekonstrueerimine
|
15 000
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ
|
2022
|
Varjualuse rajamine
|
25 000
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ
|
2020-2029
|
Külamaja ümbruse arendamine
(sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste loomine)
|
28 000
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ, PÕlva VV
|
2022-2029
|
II korruse ruumide remont ja
väljaarendus
|
75 000
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ
|
2019-2029
|
Küla läbiva teelaienduse rajamine Vastse-Kuusteni
|
400 000
|
Fondid, Maanteeamet, Põlva Vald,
|
MTÜ ,
Põlva Vallavalitsus
|
2019-2029
|
Koristustalgute, külapäeva,
vastlapäeva, paastumaarjapäeva ja jõulupüha ürituste, uusaastatralli
korraldamine iga aastaselt
|
25 000
|
Fondid, Põlva Vald, MTÜ
|
MTÜ
Lootvina Naised
|
Tegevuskava ei välista muude (arengukavas
mitte sisalduvate) ürituste ja investeeringute teostamist vastavalt vajadusele.
8.
ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA HINDAMINE
Arengukava viiakse ellu MTÜ Kodukant
Lootvina ja küla aktiivi eestvedamisel ning külaelanike toetusel. MTÜ
põhiülesandeks on arengukava
rakendamisel koordineerida tegevusi ettevõtjate, kohalike elanike, vallavalitsuse
ja teiste institutsioonide vahel.
Iga arengukava vajab regulaarset
korrigeerimist ja seetõttu on planeeritud, et minimaalselt iga kolme aasta tagant tehakse külakoosolekul kokkuvõte ja antakse
hinnang arengukava raames tehtud töödele, vaadatakse läbi arengukava ja
vajadusel viiakse sisse muudatused.
9.
KÜLA ARENGUKAVA SEOS VALLA ARENGUKAVAGA
Lootvina küla arengukava esitatakse Põlva
vallavalitsusele peale selle kinnitamist külakoosolekul maikuus 2019.
Juhul, kui Põlva vallavalitsus teeb
ettepanekuid Lootvina küla arengukava täiendamiseks või muutmiseks arutatakse
neid külarahva poolt ja nõustumisel ja viiakse vastavad muudatused sisse.
Kooskõla tagamine kahe arengukava vahel on väga oluline, sest küla
areng ei saa toimuda ilma vallapoolse toetuseta.
10.
KOKKUVÕTE
Lootvina külal on tänu suurepärastele
looduslikele tingimustele, suurele külamajale ja inimressursile head võimalused
arendada välja küla, kus on tagatud eelkõige heaolu kohalikele elanikele ja
luua turistide kõrge huvitatus piirkonna vastu.
Eelduseks on erinevate oodatud teenuste
pakkumine nii turistidele kui ka kohalikele elanikele. Käesolevas arengukavas
toodud tegevused ja eesmärgid on reaalne ellu rakendada arengukavas märgitud
tähtaegadel. Selleks peab kasutama olemasolevaid võimalusi s.t. koostööd
ettevõtjate, fondide, vallavalitsuse,
teiste institutsioonide ja kohalike elanike vahel. Arengukavast ilmnev
erinevus praeguse tegelikkuse ja
visiooni vahel on ületatav, kui arengukava rakendamisega järjepidevalt
tegeleda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar