Meie arengukava 2019-2029

Lootvina ja Logina  külade arengukava 2019-2029

1. SISSEJUHATUS

Käesolev arengukava on koostatud 2017 2019 aastal. Arengukava koostamist on korraldanud MTÜ Kodukant Lootvina juhatus ja Lootvina küla aktiivsed inimesed. Arengukava on olnud tutvumiseks väljas Lootvina kodulehel www.lootvina.ee ja läbinud avaliku arutelu ning käesolev arengukava kinnitati Lootvina külarahva koosolekul 4. mail 2019.

Arengukava on oluline dokument selleks, et planeerida tegevusi pikemas perspektiivis ja välja tuua nii küla tugevused kui ka nõrkused, mille kaudu määratleme küla soovitavad ja perspektiivsed arengud tulevikuks. Lootvina ja Logina külade arengukava sisaldab arenguvisiooni ja konkreetseid tegevusi lähemaks viieks kuni kaheksaks aastaks.

Arengukava on terviklikuks alusmaterjaliks küla tasakaalustatud arengu ja väljaarendatud infrastruktuuriga elukeskkonna tagamisel. Arengukavas fikseeritakse  külaelanikele ja kodanikuühendustele  selged ja konkreetsed eesmärgid, mille poole liikuda. Arengukava on vajalikuks alusdokumendiks erinevatest rahastusallikatest ja fondidest kaasinvesteeringute taotlemisel. Samuti on külade arengukavad oluliseks sisendiks kohaliku omavalitsuse arengukava koostamiseks.

Meie külade arengukava on ka heaks infoallikaks kõigile keda huvitab Lootvina ja Logina külade ajalugu, hetkeolukord ja tulevikuarengu visioon.

 

2. KÜLADE OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS

2.1 Külade ajalooline taust

Esmased mainimised

Praegune Põlvamaa kuulus muinasajal Ugandi maakonda, sellest on juttu juba Liivimaa Henriku kroonikas. Elati siinses piirkonnas juba Rauaajal, sest on leitud kivikalmeid Lootvinast ja Vana-Kuuste mõisa viiva tee äärest. Jaan Tõnissoni Instituudi 1998. aasta raamatu andmetel on ajalooürikutes Lootvina küla mainitud esmakordselt 1621. aastal, nimeks oli siis LOTWHEN.

Esmakordselt mainitakse 1785.aaastal Vastse-Kuustet  Mustamõisa külana ja Kuuste mõisa, mis sai iseseisvaks 1789. aastal. Kirjeldatakse ka, et peale Vastse-Kuuste mõisasüdame olid veel karjamõisad - Voorekülas, Mäemõisas ja Lootvinas ning vesiveski Padarimäel. Lootvina mõisas loetletakse üles kaks rehte, kaks uut loomalauta, väike ait, kelder, magasiait ja tuuleveski. Tuuakse välja, et Lootvina kõrtsi kasutati ka rehealusena viljakoristamisel.

14.09.1811. aastal läbi viidud, Vene Tsaaririigi VI hingeloenduse andmetel, oli Lootvinas 15 talu,10 vabadikukohta. Logina külas polnud talud ja vabadikukohad eraldatud ja neid oli kokku 26.

Koolihariduse ajalugu

Kooliharidust hakati andma Lootvinas 1765. aastal. Koolimajaks oli suitsutare. 1899.aastal ehitati uus koolimaja tollases Kiidjärve vallas, Lootvina külas. Sellesse koolikompleksi kuulusid koolimaja, laut-küün, tall-ait  ja saun. Kooli maa-ala oli 0,5 ha, koolitalul aga maad kokku 4,5 ha. Eesti aja alguses oli kool 2-klassiline, siis 4-klassiline ja 1930. aastatel 6-klassiline. Kool suleti 1966.aastal. Näiteks on Lootvina koolis haridust saanud ENSV teeneline õpetaja Aino Muuga, Eesti tuntud energeetika professor Endel Palla ja endine EPA õppejõud Ants Mälberg.

Rahvamaja lugu

Kooliga paralleelselt  tegutses koolimajas rahvamaja, mille esimeseks juhatajaks oli Sulev Muuga, edasi Villu Kaaver ja lõpuks Silvi Küla. Igal kolmapäeval ja pühapäeval oli kino, peale kino tantsuõhtud. Noori oli palju, käisid Ahjalt, Võnnust, Tartust, Kuristalt. Laupäeviti suured tantsuõhtud.Tegutsesid näite-ja rahvatantsuring. Kevadkülvi ja lõikuspeod olid suured söögipeod, osalejaid 100 ringis. Samas majas tegutses sidejaoskond, juhiks Malle Jõksi ning PTY  kauplus, mis suleti 1994.a.

Piirkonna arengulugu

Talurahvaseadusega 31.07.1861.aastal algas mõisnike poolt talumaade päriseks müümine talupoegadele ning Vastse-Kuuste mõisast osteti 1874.aastal teadaolevalt 11 talu ja 1877.aastaks oli ostetud juba 39 talu.19. sajandi lõpus ja 20. Sajandi algul arenes põllumajandus jõudsasti, eriti meie piirkonnas piimakarjakasvatus.

Asutati Põllumeeste seltse, Piimaühistuid, Tööstuse ühistuid, Kartuliühinguid, hobupostijaamu

ja laenu-ja hoiuühistuid. Piimaühistud alustasid piimameiereide loomisega. Lootvina piimameierei asus kõrtsihoones,seal kooriti piim ja koor  ning saadeti edasi Ahja meiereisse,kus valmistati või, mida müüdi Saksamaale,Peterburgi ja Tallinnasse.

Lootvina üheks uhkuseks oli töötav telliskivitehas,omanikuks teadaolevalt oli härra Maime. Lootvina tellised olid punast värvi ja väga kvaliteetsed ning nendest ehitatud hooneid on veel praegugi alles.

1939. aastaks oli talusid Lootvinas ja Logina külades 41 ning popsikohti 23. Kui pärast nõukogude korra kehtestamist Eestis 1940.aastal võeti suund kollektiviseerimisele, siis vabatahtlik ühinemine jäi loiuks ja pärast ÜKBP KK Poliitbüroo otsust 21.05.1947.aastal algas sundühinemine ja vastuhakanud küüditati Siberisse.

Märtsiküüditamisel (25.03.1949) saadeti Lootvinast Siberisse 12 peret ja paljud neist jäidki Siberimaale.

1949.aastal moodustati Lootvina aladele kolm kolhoosi: ”Võidumäe”, ”1.Mai “ ja “Karl Marxi nim.” Need kolm ühinesid

1954 .aastal ”Karl Marxi nim.” Ja 1964. aastal muudeti nimi “Rahu” kolhoosiks. Kauaaegne esimees oli Robert Lätt.

“Rahu” kolhoos oli edukas ja jõukas kolhoos.

01.11.1990. aastal moodustati Vastse-Kuuste vald.1993 aasta aprillis reorganiseeriti kõik kolhoosid ja sovhoosid Eesti Vabariigis ja Lootvina aladel moodustati POÜ ”Lootvina Farmerid”, mida juhtis Üllar Padari. Firmal oli 200 lüpsilehma ja sama palju noorloomi Peerandi laudas, töötajaid 50 ringis ja haritavat maad 1500 ha. Lisaks ühistule tegutses Lootvinas autoremondi töökoda, kauplus ja koolimaja saalis toimusid peod (jõulupeod, lõikuspeod, kevadpeod), jaanipidu oli Rootsumäel ja hiljem Potimäel. Ühistu likvideeriti 20.08.2001.aastal. Peale ühistut polnud kogukond enam nii tugev, paljud hakkasid käima tööle linna ja koliti  Lootvinast minema.

  

2.2. Asukoht

Lootvina asub Põlva maakonnas, Põlva vallas. Naabriteks on Kastre vald Tartumaal. Suurematest asulatest on meie naabriteks: Võnnu, Ahja, Roiu, Vastse-Kuuste ja Kambja. Lootvina küla asub Kurista ja Vastse-Kuuste tee ääres.

Külade looduslikud olud

Lootvina ja Logina loodus on eriliselt vaheldusrikas pinnavormidelt. Pinnaehituselt vahelduvad künkad,orud ja mäed. Palukülast edelas on Tiksipalu mägi, mille kõige kõrgem punkt on 38 meetrit. Kurista karjamõisa ja Lootvina vahelise tee ääres on 17 meetri kõrgune kühm ning Lootvina karjamõisa juures paisub see kõrgendik jällegi suuremaks, ebamäärase kujuga kupliks, mille veerud langevad järsult edelasse väikeste järvede poole. Lootvinas on kaks lähestikust järve. Sõõrikjärv (sügavus 8 meetrit) ja teine väike järv - Pikkjärv, mis on osaliselt soostunud.

Suurem osa pinnast on kaetud savika põhimoreeni kihiga. Erandiks on Sirgupalu mäed,mis on liivased, neid peetakse mõhnastikeks. Loodus on meil väga ilus,tasast pinda polegi, täiesti võrdne Haanjamaa kuppelmaastikuga, kuid põlluharimiseks ja taimekasvatuseks on rasked tingimused ning mullad pole eriti viljakad.

2.3 Küla elanikkond

Suur osa küla elanikkonnast elab Lootvina tee lähedal paiknevuses ja moodustab küla mõttelise keskuse ümber külamaja. Kuid palju taluelamuid asub hajali Lootvina Logina küla piirides.

Seoses majandusliku ja sotsiaalse madalseisuga langes külaelanike arv nõukogude aja lõpus ja Eesti Vabariigi alguse perioodil. Absoluutne madalseis algas 2001. aastal, kui küla elanikkond vähenes märgatavalt, sest likvideeriti ühistu ning tööealised elanikud paljud lahkusid. Kultuuriline tegevus paljus seiskus. Kogukonnatunne oli kehv.

Elanikkonna arvu suurenemine algas kahetuhandete aastate teisel poolel, kui hakati rohkem hindama tervikliku ja looduslähedasemat elukeskkonda. Lootvina külla sattusid kolima mitmed noored pered, kes taaslõid ja haarasid kogukonda eest.

31.12.2011 seisuga elab Lootvinas 129 elanikku ja Loginas 46. Hindame, et 70% küla elanikkonnast on kunagi Lootvinas - Loginas sündinud või lähipiirkonnas elanud inimesed, kes on leidnud töö kas Põlvas või Tartus ning kasutab töölkäimiseks individuaaltransporti. Elanikkonna seas on ca 65% tööealist elanikkonda.

2.5 Küla majanduslike olude kirjeldus

Lootvina-Logina külades puudub suurtootmine  vms ettevõtlus. Enamus Lootvina tööealisest elanikkonnast käib tööle Tartusse ja mõningane osa ka Põlvasse.

Kuid juba on ka väike ettevõtlusega tegelevaid ettevõtjaid. Näiteks tegeletakse küttepuude tegemise ja müügiga; puukujude meisterdamisega, on paar taimekasvatuse pereettevõtet, pakutakse vibulaskmise võimalust on

kuulda autoremonditöökoja loomisest ning valmistatakse plekitöid.

Kuid enamus põllumaid on taludel välja renditud POÜ`dele. Lootvina ja Logina piirkonnas puudub ettevõtlus, mis pakuks turismi, toitlustuse, majutuse, vms teenust.

Lähim lasteaed ja põhikool asub Vastse-Kuustes, ning lähimad gümnaasiumid on Põlvas, Võnnus ning Ülenurmel. Suvel ja sügisperioodil tegeletakse aktiivselt ka metsaandide korjamisega nii oma tarbeks kui ka müügiks kokkuostjatele.

2.6 Küla infrastruktuuri kirjeldus

Lootvina asub  Vastse-Kuuste alevi (5 km) ja Roiu-Kurepalu-Ülenurme viival teel. Lisaks läheb külast läbi tee, mis ühendab Räpina  ja Põlva maanteid. Kahjuks ükski tee pole kõvakattega, vaid kruusateed. Lootvina küla keskmes on kõvakattega teelõik pikkusega 2,5 km. Kõik küla sisesed teed on samuti kruusateed.

Bussiliiklus on harv. Käib koolipäeviti koolibuss hommikuse ja õhturingiga, millega saab suure ajakuluga Põlvasse. Korra päevas äripäevade varahommikul läheb Lootvinast liinibuss Tartu suunas ja peale tööd tuleb tagasi Tartust Lootvina, sõidab samuti suure ringiga ja ajakuluga. Lähim rongipeatus on Vastse-Kuustes (5km).

Lootvina-Logina külades puuduvad kergliiklusteed, tänavavalgustus, nagu ka puudub tsentraalne veevarustussüsteem ja kanalisatsioon. Enamusel majapidamistest on varustatud salvkaevu ja lokaalse kanalisatsiooniga. Taaskasutatava prügi jaoks on Põlva valla poolt rajatud Lootvina külakeskuse vahetus läheduses jäätmete kogumispunkt, mis võimaldab tasuta ära anda kile-, klaas-, plastik-, metall- ja tetrapakendeid ning vanapaberi. Kõik majapidamised külas kasutavad prügiveo firmade teenuseid muu olmeprügi äraveol. Kõik külas asuvad eluhooned on varustatud elektriga.

Külamaja

Lootvina külakeskuse hoone (Põlva vallale kuuluv hoone) esimesel korrusel asuvad kaks saali, korrastamata köök ja vast remonditud tualett. Esimesel korrusel, eraldi sissepääsuga, on järel ka viimane valla sotsiaalpind, kus asus elama 2019. kevadel Lootvina oma inimene.

Teisel korrusel olid kuni 2018. aastani sotsiaalkorterid, mis viimaks on tühjad ning eelkokkulepped vallavalitsusega lubavad need ruumid külaseltsi hallata anda, mis võimaldab külamaja arendamist. II korrusel on kolm eraldi sissepääsuga tuba, millest üks on juba külaelanike poolt ja KOP-toetuse abiga remonditud. Kaks ülejäänud ruumi väga ebasanitaarses seisukorras. Lisaks vajavad II korruse aknad vahetamist (uued aknad olemas).

Kõikjal majas, peale köögiruumi (kus on õhksoojuspump), on ahiküte. II korruse küttekolded on lagunenud. I korruse kolmest ahjust kaks on korralikud, lisaks suures saalis on kergkamin, mis suurepäraselt ja kiiresti  ruumi soojendab. Lisaks on maja elektrisüsteem vana ning vajab renoveerimist.

Külamajal on heas korras plekk katus, korralikud seinad, uksed. Renoveerimist vajab väiksema saali sissekäigu tuulekoda.

Ümber külmaja on suur ja avar ning hooldatud haljasala, kus maja otsas on väikese lavaga külaplats koos lipuvarda ning külakiige ja lõkkeplatsiga. Ümber maja on põlised suured puud. Külamaja kompleksi kuulub ka vana maakividest endine laut, kus on ajutine katus, uus uks, aken. Lisaks puu- ja hoiukuur, mis on vana ning lagunenud.

Kõige uhkemad oleme praegu 2019. talvel avaliku kasutuse ametliku loa saanud LEADER/PRIA toetusega renoveeritud külasauna üle (soome saun, leiliruumis kohti 4, pesuruum, riietusruum ja kõrvalruum lõõgastuseks, lisaks II korrusel madratsitel magamise võimalus kuskil 10-15 inimesele).

Külakeskuse õuealal asub ka salvkaev, mille baasil on suveperioodil tagatud avalik joogivee võtu võimalus. Külalised saavad ka kasutada välikäimlat. On võimalus telkida. 

2.7 Külaelanike koostöö

Lootvina ja Logina piirkonna elanikele on olulisem Lootvina külamaja. Lootvinas on olnud külakeskuses tööl kuni 2016. aastani majaperenaine, kelle eestvedamisel toimus ka kogukondlik tegevus. Lisaks külamaja korrashoid ja tegevused. Võimalus oli laenutada teise ringi raamatuid. Kasutada internetipunkti.

MTÜ Kodukant Lootvina on asutatud 2009. aastal ja tegutseb tänaseni aktiivselt. Tänase seisuga pole külamajas palgalist töötajat; külamaja korrashoidu, koristamist, arendamist, jne veab eest külaaktiiv ehk vabatahtlikud. MTÜ juhatus ja külaaktiiv on koostanud ja esitanud ning ka läbi viinud mitmeid projekte nii külamaja arenduseks, kui ka sündmuste korraldamiseks. On loodud uus koduleht (www.lootvina.ee), kus on kajatused Lootvina-Logina tegemistest. 2019. aastal hindame aktiivsete kogukonda kuuluvate inimeste hulka 25-30 vahel, sündmustel osalejaid ja külalisi 60-80 ringis. Kuid oleme ka teadlikud vajadusest järjest rohkem motiveerida ning aktiivselt kaasa kutsuda järjest rohkem just oma küla elanikke, selleks planeerime vabatahtliku töö tasustamist nö Lootvina oma rahaga ehk siis otsime viise ja ideid küla aktiiviga Lootvina-Logina küla inimeste kaasamiseks.

Lootvina kogukonna jaoks on kujunenud välja hulk traditsioonilis sündmusi, mida koos tähistatakse. On kogukonnas inimesi, kes veavad eest ja korraldavad ka väljapoole suunatud stiilisündmusi. Potentsiaal areneda on suur, eriti kuna Lootvinal on uhkeim külamaja, meie enda hinnangul muidugi.

3. KOKKUVÕTE KÜLA OLUKORRAST

Kokkuvõtteks võib olulisimate punktidena Lootvina ja Logina külade kohta öelda:

1. Looduslikud olud on Lootvina ja Logina lähiümbruses suurepärased. Loodusturismi arendamine omab suurt kasvupotentsiaali.
2. Ettevõtlus Lootvinas/Loginas on pea olematu kandepinnaga ja ei kasuta täielikult ära olemasoleva loodusturismi potentsiaali.
3. Kohapealsete töökohtade vähesuse tõttu käiakse tööle Põlvasse või Tartusse või ollakse lihtsalt töötu.
4. Kuritegevus on külas vähene.
5. Maanteede võrk külas ja ümbruses on suhteliselt halb. Puudub kõvakattega tee ühegi maantee suunas. Bussiliiklust saab hinnata kehvaks just ajalises mõttes.
6. Küla elanikkond on viimastel aastatel säilitanud kogukondliku aktiivsuse. Igal aastal korraldatakse traditsioonilisi küla üritusi.
7. Külas on olemas külakeskus, mida vaja renoveerida ja remontida. Vaja välja ehitada II korrus. Külamaja on eriline ja sellel on potentsiaal olla suurepärane majutus-, peo-, koolitus-, jne koht.
8. Rajatud on Lootvina küla saun, mis lisab väärtust Lootvina külamaja kompleksile ning mida saab ka eraldi kasutada.
9. MTÜ kodukant Lootvina ja küla aktiivi eestvedamisel toimuvad aktiivsed ühistegevused ja üritusedl. MTÜ Kodukant Lootvina eestvõtmisel tehakse investeeringuid külaelu mitmekesistamiseks kaasates selleks vahendeid erinevate projektide kaudu.

4. SWOT ANALÜÜS

Tugevused Pika ja uhke ajalooga küla, põlistalud püsielanikega Hea asukoht - Tartusse 30km ja Põlvasse 35km Puhas loodus ja rahulik elukeskkond (ei ole tööstusi, suurettevõtteid) Küla elanikkonnas palju lapsi ja tööealisi inimesi Tugev sädeinimeste grupp kogukonnas Toimiv MTÜ ehk külaselts, valitud ja tegev juhatus Külavanema olemasolu Regulaarsed traditsioonilised ühisüritused Aktiivne ja informatiivne koduleht ja FB Vana ja unikaalne külamaja Külamaja juures korras külaplats Olemas puurkaev ja kanalisatsioon Pesu- ja pesemisteenust pakkuv külasaun Prügimajandus hea (olemas pakendiprügikast külamaja juures) Olemas lairiba interneti võimalus

Võimalused 1.     Korraldada erilisi, stiilseid, kogukonda haaravaid ja ka külalisi kutsuvaid üritusi 2.     Eesmärk järjest enam tugevdada kogukonnatunnet 3.     Taotleda küla arenguks rahalisi vahendeid projektide kaudu 4.     Renoveerida külamaja (remont, tualettide ja pesemisvõimaluste loomine II korrus) 5.     Kasvav külaelanike arv ja lasterikkus 6.     Lootvina-Roiu teelõik kõvakatte alla (asjaamine maanteeametiga, lobitöö) 7.     Lootvina- Vastse- Kuuste metsavahe tee ka kõvakatte alla 8.     Bussipeatuse ootepaviljoni remont ja isikupärastamine 9.     Ettevõtluses uute vormide leidmine  (turism, tootmine, mis veel? - majutus, teenindus, käsitöö, ... ja töökohtade loomine) 10.   Külakeskuse ümbruse edasine kujundamine avatud külaväljakuks ja erinevate objektide (parkla, kõlakoda jms.) väljaehitamine 11.   Koostöövõrgustik külakogukonnas vastastikuste teenuste osutamiseks (ettevõtjad-ettevõtjad; elanikud-ettevõtjad; elanik-elanik jne.), ühiseluliste tegevuste läbiviimiseks (talgud, piirkonna huvide eest seismine, kodukaunistamise päevad jne.) 12.   Tihedam koostöö naaber küladega

Nõrkused Vähene ettevõtete arv külas Tööpuudus Turistide läbivoolamine külast ilma külasse midagi jätmata Renoveerimist vajav külamaja Vabatahtlik töö pole populaarne kogukonna heaks (külamaja ümbruse koristamine, remont) Külavahe teed tolmavad ja on auklikud Puuduvad talude viidad ja külasildid Külamaja juures pole lastele mänguplatsi Puudub kaasaegne ja võimas internetiühendus külamajas (pole lairibaga ühendatud, arvuti vana) Pole kõvakattega teed suuremasse linna (Lootvina-Roiu teelõik) Vähene bussiliiklus Tartuga Puuduvad ettevõtlusega tegelevad inimesed, pole töökohti, ei osata kasutada alternatiivseid ettevõtluse loomise võimalusi piirkonda Kinnikasvavad järved, mis on olnud Lootvina tunnuseks (Sõõrik- ja Pikkjärv)

Ohud 1.     Aktiivsete külaelanike väsimine eestvedaja rollist 2.     Kogukonnatunde vähenemine 3.     Vabatahtlliku tööd ei hinnata ega taheta teha kogukonna hüvanguks, külaelanike ükskõiksus 4.     Koostöö huvi puudumine (külaelanikel omavahel, teiste MTÜdega, KOV-ga, teiste küladega) 5.     Väärtuspõhised erimeelsused suguvõsade ja/või taluperede vahel, suhtlemisprobleemid 6.     Ühisürituste ignoreerimine 7.     Projektid ei saa rahastatud 8.     Noorte lahkumine külast 9.     Bürokraatlik asjaajamine 10.   Ebasoodne valitsus- ja KOV poliitika maa- ja külaelu suhtes 11.   Aktiivsete ja ettevõtlike inimeste lahkumine külast

 

5. VISIOON LOOTVINA JA LOGINA KÜLADE OLUKORRAST AASTAL 2029

Lootvina ja Logina maalilised kuppelmaastikud on atraktiivseks elu- ning külastuskohaks kõigile, sest

-       siin hoolitakse keskkonda säästvast elustiilist

-       pakutakse eriilmelisi ja omanäolisi turimiteenuseid meie külalistele

-       pea 30% tööealisest elanikkonnast teenib oma tulud siin piirkonnas ettevõtlusega

-       on üksteist tundev, tugev, kokkuhoidev ja toimiv kogukond, kus inimesed tunnevad ennast võrdväärse, hoituna ning kuuluvana

-       hoolitsetakse üksteise, naabrite, vanurite ja laste eest

-       Lootvinast-Loginast on suurepärased ühendusteed ümberkaudsetesse tõmbekeskustesse

-       Lootvina külamaja on hea mainega loome- ja koolituskeskus, kus toimuvad erinevad sündmused, koolitused, jne kõigile sihtgruppidele ja huvitatutele.

-       Lootvina-Logina külaelanike jaoks on olemas ja/või kättesaadavad kõik peamised elu kvaliteeti tõstvad teenused

-       toimub aktiivne ja arendav seltsielu läbi mitteformaalsete koolituste, ühissündmuste, traditsiooniliste tegevuste ja kogukonna liikmete aktiivsuse

6. KÜLA ARENGU EESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE SAAVUTAMISEKS

1. AKTIIVNE ÜHISTEGEVUS JA KULTUURIELU

1. Aktiviseerida noorte ühistegevust;

2. Jätkata vastlapäeva,paastumaarjapäeva, teatrikevade, külapäeva ja uusaastatralli jt pidamise traditsiooni;

3. Korraldada aktiivselt muid, elanikkonda köitvaid kultuuriüritusi

4. Luua koostöövõrgustik naaberküladega ning korraldada ühiseid kultuuriüritusi;

5. Regulaarselt korraldada talguid küla ja lähiümbruse heakorra parandamiseks

6. Külakeskuses korrastada ja võtta kasutusele remontimata ruumid. Eelkõige käsitööga tegelemise ja edasiarendamise eesmärgil

7. Sisustada käsitöö jaoks ruumid vajalike vahenditega (nt. kangasteljed, puidupõletus/graveerimis vahendid jms.)

8. Hoida aktiivsena ja värske infoga küla kodulehte ja FB lehte. Jätkata aktiivset otsesuhtlust külaelanikega.

2. FUNKTSIONAALNE KÜLAKESKUS

Rajada külakeskuses ja lähiümbrusesse järgmised objektid:

1. Teha kapitaalremont külakeskuse teise korruse ruumides (tualett, dušširuum, majutus)
2. Remontida köögiruum ja soetada uus inventar
3. Teha värskendusremont suures saalis
4. Uuendada ja renoveerida külakeskuse elektrisüsteem ja ahjud
5. Renoveerida külakeskuse I korruse teine tuulekoda ning vahetada välja välisuks
6. Paigaldada vihmaveerenn ja väike katus külakeskuse tagaukse ette
7. Rajada külakeskuse taha varjualune grillkoha ehk kamina ja hoiuruumiga
8. Rekonstrueerida külakeskuse juurdes puukuur
9. Soetada külasauna juurde kümblustünn
10. Rajada tuletõrje veevõtukoht
11. Täiendada külakeskuse ümbrust erinevate vajalike vaba aja veetmist võimaldavate vahenditega (discgolfi korvid, õuemale/kabe, välitrenažöörid, laste mänguplatsi erinevad atraktsioonid ja muud sportimise ja vaba aja veetmise vahendid)

3.  ARENENUD ETTEVÕTLUS

Mõjuvalt kaunis looduslikus ja mõjusalt elamuslikkus keskkonnas erinevate väikeettevõtlus  (taluturism, koolitus turism, majutus, toitlustus, jne) -võimaluste pakkumine ning selleks vajalikud tegevused :

1. Matkaradade ja loodusnautlemise võimaluste loomine; matkajatele (jalgratturid) peatumis võimaluse (wc, joogivesi, puhkekoht) loomine külamaja juurde; küla ujumiskoha avalik kasutamine;
2. Laiendada majutusvõimalusi, ehitada välja külamaja II korruse ruumid, ja vajadusel kodumajutuse pakkumine;
3. Külas vastavalt vajadusele toimiva kodukohviku käivitamine. Toitlustusteenuse pakkumine vastavalt nõudmisele.
4. Lootvina/Logina olemuse ja nimega seotud praktiliste toodete või toiduainete pakkumine;
5. Turistidele täis pakettide pakkumine Lootvina ja ümbruskaudsete vaatamisväärsuste osas;
6. Külakeskuses küla ajaloo tutvustamiseks kodulehel eraldi lehe loomine ja lisaks videotutvustuse loomine Lootvina võimalustest.
7. Lootvina piirkonna tuntuse tõus erinevate, s.h.turismi ja/või stiili sündmuste ja/või koolituste korraldamis kohana. 

4. LOOTVINA KÜLA ON TUNTUD ja TUNNUSTATUD KOHT.

1. Lootvina kodulehel sisu- ja mainet loovate postituste loomine ning levitamine.
2. Põlvamaa, Lõuna-Eesti Postimees, LõunaLehes, jne artiklite ja lugude saatmine avaldamiseks.
3. Sündmuste /koolituste, jms toimuva kajastamine Facebookis sponsoreeritud reklaamidena.
4. Koostada Lootvina küla tegevusi  ja vaatamisväärsusi tutvustavaid videomaterjale, kodulehe täiendusi, artikleid, trükiseid ja juhendmaterjale (näiteks tegevussoovitused puhkamiseks, koolitusteks, matkamiseks, seenel käimiseks, kalastamiseks jms.)
5. Küla tunnussümboolikat ja/või küla lugusid kandvad praktilise kasutamisväärtusega tooted ja/või toiduained.
6. Küla ajaloo edasine uurimine ja talletamine. Lootvina kohta käivate materjalide (fotod, artiklid jms.) kogumine.
7. Suveniiride valmistamine, küla tunnussümboolika mitmekesistamine ja tunnussümboolika aktiivne kasutamine võimalikult erinevates väljundites;

5. INFRASTRUKTUUR

1. Saavutada külateede aastaringne hooldamine ja olulisemate tänavate tolmuvabaks muutmine
2. Kindlustada uute külateede rajamisel nende avalik ja püsiv ühiskasutus ka tulevikuks. Teemaa  asukohavalikul tagada maaomanike huvide arvestamine ja privaatsus. Luua uued ligipääsuteed elamu kruntidele mille senine ligipääsutee poolitab naaberkinnistut või kahjustab muul moel oluliselt kinnistu omanike huve.
3. Luua külakeskuses traadita interneti võimaluse pakkumine, s.h. võimaldada internetivõrgu kasutamist ka turistidele (et saaks teoks LAI-ribaga ühendus).
4. Küla läbiva teelaienduse rajamine kuni Vastse-Kuusteni liiklusohutuse tõstmiseks jalakäijatele ja jalgratastega liikujatele.

1. Kodukohviku käivitamine Lootvina külamajas. Samuti elanikkonna ja piirkonna ettevõtete poolt osutatavate teenuste esmase ja püsiva tutvustus- ja müügikohana.
2. Piirkonna traditsioonilised ja/või tunnus üritused Lootvinas.
3. Küla tunnussümboolika edasine väljaarendamine kasutamiseks erinevates väljundites ja kasutamiseks Lootvina ettevõtlusega seotud väljundites.

6. OLULISED VALDKONNAD KÜLA ARENGUS

6.1.ETTEVÕTLUS.

Ettevõtluse arendamisel on vaja arvestada paikkonna eripära. Lootvina piirkonnas ei ole otstarbekas arendada aktiivset tootmistegevust, põllumajanduse arenguks puuduvad eeldused. Väga head eeldused on teenindussfääri arenguks puhkajate ja koolitus turistide teenindamisel.

Kohalik ettevõtlus peaks jõudma heatasemelise ja mitmekülgsete võimalustega toitlustamise ja ajaviiteteenuste pakkumiseni. Nimetatud tegevuste käivitumisel saaksid oma tegevusväljundi erinevad ettevõtjad pakkudes töökohti erinevatele piirkonna elanike gruppidele.

6.2. TERVE JA TURVALINE KÜLA

Terve ja turvalise küla põhiomaduseks on külas elavad tervislike eluviisidega ja üksteisest hoolivad inimesed. Lootvina/Logina küla elanikud on realiseerunud potentsiaali ja pingutavalt igapäevaselt, et meie külad oleks jätkuvalt turvaliseks elukeskkonnaks puhtas looduses.

Tegevused:

1. Hoida piirkonnas jätkuvalt aktiivselt toimivana elanike naabrivalve tegevus.
2. Propageerida tervislikke eluviise ja karskus põhimõtteid
3. OMA küla tunnetuse hoidmine ja süvendamine külaelanike seas
4. Ohutu liikumisvõimaluse tagamine küla läbival maanteel laiendatud teeääre rajamisega.

6.3. ÜHISTEGEVUS JA KULTUURIELU

Täisväärtusliku elu üheks aluseks on aktiivne külaelanike ühistegevus ja kultuurielu. Külas elavad naised tegelevad aktiivselt ja ühiselt oma aja sisustamisega (käsitööring, kohtumised huvitavate inimestega, ekskursioonid). Perenaiste vaba aja veetmiseks ja käsitööringi toimimiseks on MTÜ soetanud ka mitmeid erinevaid vahendeid (savipõletusahi, potikeder jne.)  Samas on vajalik käsitöö edasiseks arendamiseks remontida selleks sobilikud ruumid ja soetada lisaks erinevaid käsitööks vajalikke vahendeid.

Lootvina küla noortele on külakeskusesse ja selle lähiümbrusesse loodud mitmeid võimalusi sportimise ja vaba aja veetmisega tegelemiseks. Kuid olulisem on noorte kaasatus ja haaramine kogukonna ühistegevustesse. Lisaks neile teadvustamine, et noored noortele - Lootvina noored korraldavad ise endale ühistegevusi ja koolitusi, jms. 

Mitmekülgsed sidemed ja ühisüritused naaber küladega rikastavad kahtlemata kultuurimaastikku ja annavad inimestele suurema võimaluse suhtlemiseks, kogemuste vahetamiseks ning meelelahutuseks. Taoliste ürituste läbiviimine on eelkõige võimalik just koostöös naaber küladega.

Regulaarsed küla üritused – jaanituli, küla päevad, külasimman, uusaastatrall, vastlapäev, paastumaarjapäev peavad jääma traditsioonilisteks, laiemale ringkonnale teadaolevateks üritusteks. Ruumi jääb veel ka väiksematele üritustele – kohtumised tuntud inimestega, mitmesugused loengud, lasteüritused jne. 

6.4 KÜLAKESKUSE ARENDAMINE

Külakeskuse ruumide ja ümbruse väljaehitamist võib pidada üheks tähtsamaks komponendiks nii kohalike elanike heaolu tõstmisel kui ka turistide paremal teenindamisel. MTÜ Kodukant Lootvina poolt Põlva vallalt renditavale külakeskuse hoone esimesel korrusel asuvatele ruumidele  on lisandunud täiendav rendipind - korrastamata hoone II korrus.

Oluliseks tuleb pidada ka külakeskuses asuva internetipunkti olemasolu ja selle edasiarendamist vastavalt tehnoloogia arengule. On olemas interneti püsiühendus, kuid oluline on ühenduda LAI-riba kaabliga ning võimaldada kasutada külakeskuses ka kaugtööpunkti külaelanikele.  Eesmärgiks on tagada kogu külakeskuse alal tasuta Wi-fi ühendus kõigile soovijatele.

Külakeskuse vahetusse lähedusse on vajalik rajada veel mitmeid rajatisi. Vajadus on kamina ja grillimise koha ning varjualuse (nagu kõlakoda) järgi. 

Oluline on küla tervikliku välisilme parendamine majade välisilme ja kõikide kinnistute nähtava hooldatuse kaudu.

Eesmärgiks on luua paremad tingimused ettevõtluse tekkimiseks ja toimimiseks külas.

7. TEGEVUSKAVA (planeeritud olulisemad tegevused ja suuremad investeeringuobjektid)

AEG	TEGEVUS, INVESTEERINGU-OBJEKT	LIGIKAUDNE MAKSUMUS EURODES	RAHASTAMIS ALLIKAS	VASTUTAJA
2019-2029	Kodulehe uuendamine ja kaasajastamine	2000	MTÜ, Fondid	MTÜ
2019	Külakeskuse käsitöötoa väljaarendamine ja vajaliku inventariga varustamine	2500	Fondid, Põlva vald, MTÜ	MTÜ
2019	Külakeskuse köögiruumi sanitaarne remont ja inventari soetamine	4500	Fondid, Põlva vald, MTÜ	MTÜ
2020	Bussiootepaviljoni korrastamine	1800	Fondid, Põlva Vald,  MTÜ	MTÜ
2021	Kümblustünni soetamine külasauna juurde	1800	Fondid, Põlva Vald,  MTÜ	MTÜ
2025	Külakeskuse kütte- ja elektrisüsteemide kaasajastamine	80 000	Fondid, Põlva Vald,  MTÜ	MTÜ Põlva VV
2019 - 2022	Lootvina-Vastse-Kuuste ja/või Lootvina-Roiu teelõikude kõvakattega katmine, suuremate külateede tolmuvabaks muutmine	?	Eesti Maanteeamet, Põlva Vald,	MTÜ, Põlva Vallavalitsus
2020	Kuuri rekonstrueerimine	15 000	Fondid, Põlva Vald,  MTÜ	MTÜ
2022	Varjualuse rajamine	25 000	Fondid, Põlva Vald,  MTÜ	MTÜ
2020-2029	Külamaja ümbruse arendamine (sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste loomine)	28 000	Fondid, Põlva Vald,  MTÜ	MTÜ, PÕlva VV
2022-2029	II korruse ruumide remont ja väljaarendus	75 000	Fondid, Põlva Vald,  MTÜ	MTÜ
2019-2029	Küla läbiva  teelaienduse rajamine Vastse-Kuusteni	400 000	Fondid, Maanteeamet, Põlva Vald,	MTÜ , Põlva Vallavalitsus
2019-2029	Koristustalgute, külapäeva, vastlapäeva, paastumaarjapäeva ja jõulupüha ürituste, uusaastatralli korraldamine iga aastaselt	25 000	Fondid, Põlva Vald, MTÜ	MTÜ Lootvina Naised

 Tegevuskava ei välista muude (arengukavas mitte sisalduvate) ürituste ja investeeringute teostamist vastavalt vajadusele.

 

8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA HINDAMINE

Arengukava viiakse ellu MTÜ Kodukant Lootvina ja küla aktiivi eestvedamisel ning külaelanike toetusel. MTÜ põhiülesandeks on  arengukava rakendamisel koordineerida tegevusi ettevõtjate, kohalike elanike, vallavalitsuse ja teiste institutsioonide vahel.

Iga arengukava vajab regulaarset korrigeerimist ja seetõttu on planeeritud, et minimaalselt iga kolme aasta tagant tehakse külakoosolekul kokkuvõte ja antakse hinnang arengukava raames tehtud töödele, vaadatakse läbi arengukava ja vajadusel viiakse sisse muudatused.

9. KÜLA ARENGUKAVA SEOS VALLA ARENGUKAVAGA

Lootvina küla arengukava esitatakse Põlva vallavalitsusele peale selle kinnitamist külakoosolekul maikuus 2019. 

Juhul, kui Põlva vallavalitsus teeb ettepanekuid Lootvina küla arengukava täiendamiseks või muutmiseks arutatakse neid külarahva poolt ja nõustumisel ja viiakse vastavad muudatused sisse. Kooskõla  tagamine kahe  arengukava vahel on väga oluline, sest küla areng ei saa toimuda ilma vallapoolse toetuseta.

10. KOKKUVÕTE

Lootvina külal on tänu suurepärastele looduslikele tingimustele, suurele külamajale ja inimressursile head võimalused arendada välja küla, kus on tagatud eelkõige heaolu kohalikele elanikele ja luua turistide kõrge huvitatus piirkonna vastu.

Eelduseks on erinevate oodatud teenuste pakkumine nii turistidele kui ka kohalikele elanikele. Käesolevas arengukavas toodud tegevused ja eesmärgid on reaalne ellu rakendada arengukavas märgitud tähtaegadel. Selleks peab kasutama olemasolevaid võimalusi s.t. koostööd ettevõtjate, fondide,  vallavalitsuse, teiste institutsioonide ja kohalike elanike vahel. Arengukavast ilmnev erinevus  praeguse tegelikkuse ja visiooni vahel on ületatav, kui arengukava rakendamisega järjepidevalt tegeleda.