Kolmapäev, 1. juuni 2016

Lootvina, Logina küla elanik!

Teisipäeval 07. juunil kell 19:00

ÜLDKOOSOLEK

külakeskuses

Päevakord:
  • Aastaaruande kinnitamine (liikmetele)
  • MTÜ juhatuse valimine (liikmetele)
  • Infoleviku korraldus.....
Info Tõnu Lumi 53410974

1 kommentaar:

  1. Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?

    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
    30. november 2011, 06:57

    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
    Naudi roosasid prille
    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
    http://www.ohtuleht.ee/454137

    Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või ilmamuutus mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks lisaks rahatrykkimisele aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA jt. sisendhindade kergitamisega.
    http://www.ap3.ee/article/2012/3/27/nordea-selle-aasta-risk-on-kutusehind

    Inflatsiooni vastu aitab:
    1) Tasuta elekter :

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html?m=0

    2) Transport poolmuidu mida saab HHO aparaadi abil mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!! Neid saab kodus ise valmistada ja osta.
    HHO aparaat eraldab veest vesiniku ja juhib selle karburaatorisse. Selle tarbeks autodel on tarvis lisa elektri generaatorit ja tsiklitele tuleb paigaldada auto aku jms.

    3) Eesti oma raha kasutamine milleks on Seto Kroon ja Eesti Veksel.

    Üksikisiku energiasõltumatus! http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/iga-uksikisik-energiasoltumatuks-igal..

    VastaKustuta