 |
| Periskoop |
Esirinnas kirjutamisega ikka Volli Külmer, nüüd siis kui Põlva peavalitsusest tööle määratud rindekogemusega vanameistrist reporter.
"Perifeeria Periskoop"
selgituseks:
*PERIFEERIA – ääremaa
*PERISKOOP - optiline instrument üle serva või ümber nurga
vaatamiseks. Periskoopi kasutatakse allveelaevades, sõjamasinates, kaevikutes
ja blindaažides. Ülevalt eest tulevad valgus ja pilt sisse, alt tagant välja.
 |
| Lootvina ääremaa õhuvaade. |
PIKKJÄRVE PERISKOOP 2019: sisuga aasta 2018 kohta :-)
* Avaliku kasutuse teatis
Me kõik teame, et Lootvina külasauna restaureerimine oli tunamullune aasta tegu. Et sauna seinale kinnitati KÜSK projekti tahvel möödunud vastlapäeval. Kuid – I
seisis ikka täpita ehk külasaun AVALIKU KASUTUSE TEATISETA. Tähtis teatis viibis mitmetel põhjustel: küll polnud seinad ristpõiki loodis, küll katus teritamata, küll pööning tagavaraväljapääsuta, kerisekivid vales mõõdus ja keriselõõri kalle liiga väike. Rääkimata saunatagustest kuuskedest, mis piksevarda funktsiooni välja ei andnud. Kõigi nende probleemidaga tegeles jooksvalt külavanem Tõnu, kelle pähe ja habemesse selle aastaga hulgaliselt halle karvu juurde tuli (vaata pilti!)
Mida teha - saun on, aga avalikult kasutada ei tohi. Leidlikud lootvinlased ei jäänud hätta. Sauna hakati kütma vaid uduste ilmadega, et korstnast väljuv suits nähtamatuks jääks. Sauna kütmise salauudis levis vaid suust-kõrva meetodil. Meetodi ainus puudus oli, et kuupäev ja kellaaeg võisid niimoodi algvariandist kõrvale kalduda. Samuti kurtsid äärealade talunikud, et uudise nendeni jõudes oli saunapäevast juba nädal möödas. Mis teha - ei saa avalikult teatada!
Sauna mindi kaitsevärvi riietuses roomates. Saunatoimingute ajal tuld ei süüdatud, mistõttu segunesid saunaseanssidel sujuvalt noored ja vanad, mehed ja naised. Saunatuha võttis iga saunaline jaokaupa taskus kaasa ja poetas salaja koduaia põõsaste alla. Vot nii käisid saunaasjad möödunud aastal!
Armas lootvinlane! 9. jaanuari seisuga on vaikiv ajastu läbi ja külavanema valduses on AVALIKU KASUTUSE TEATIS, mistõttu mindi tänasele peole eelnenud sauna täiesti avalikult ja puhta südametunnistusega. Sestpeale on iga sauna sisenev naine avalik naine ning mees avalik mees! Kas pole tore?!
NB! PP manitseb: hea Lootvina ja Logina elanik! Nähes, kui palju aega teatise hankimine võtab, alusta oma majale avaliku kasutuse teatise hankimisega juba täna! Vastasel korral ei tohi sa sõpru - külalisi 2019 a vastu võtta.
* Hobune Ants ja ideaalmaastikud
Kunagi oli hobune Ants uhke võidusõiduratsu. Aga nagu inimesega, nii ka loomaga - aastad lähevad ja nooremaks ei jää keegi. Tuli ka Antsul vaatama hakata, kus vanaduspäevi veeta. Palju kõndis ta Tartu ümbruses ringi, aga ikka polnud midagi talle meelejärele. Alles Lootvina maastikele jõudes kostus tema suust rahulolev hirnatus. Siin, jah siin tahab ta oma vanaduspäevad veeta! Et elu ka vanaduspõlves ikka seltskondlik oleks, võttis Ants kaasa kolm nooremat suksut ning möödunud kevadest saadik on hobuste uueks koduks Oru talu Lootvina Kurista-poolses servas.
Lahkelt soostus Ants kaasa võtma ka paar hobusõbralikku inimest, Diana ja Jaani. Neile Ants veel uhket maja ehitanud ei ole ja Antsu arvates pole see ka tarvilik, lihtne vihma- ja tuulevari ajab asja ära küll.
Me kõik teame, et Lootvina külasauna restaureerimine oli tunamullune aasta tegu. Et sauna seinale kinnitati KÜSK projekti tahvel möödunud vastlapäeval. Kuid – I
 |
| külavanem Tõnu Lumi ja tema habe, milles on halli! |
Mida teha - saun on, aga avalikult kasutada ei tohi. Leidlikud lootvinlased ei jäänud hätta. Sauna hakati kütma vaid uduste ilmadega, et korstnast väljuv suits nähtamatuks jääks. Sauna kütmise salauudis levis vaid suust-kõrva meetodil. Meetodi ainus puudus oli, et kuupäev ja kellaaeg võisid niimoodi algvariandist kõrvale kalduda. Samuti kurtsid äärealade talunikud, et uudise nendeni jõudes oli saunapäevast juba nädal möödas. Mis teha - ei saa avalikult teatada!
Sauna mindi kaitsevärvi riietuses roomates. Saunatoimingute ajal tuld ei süüdatud, mistõttu segunesid saunaseanssidel sujuvalt noored ja vanad, mehed ja naised. Saunatuha võttis iga saunaline jaokaupa taskus kaasa ja poetas salaja koduaia põõsaste alla. Vot nii käisid saunaasjad möödunud aastal!
Armas lootvinlane! 9. jaanuari seisuga on vaikiv ajastu läbi ja külavanema valduses on AVALIKU KASUTUSE TEATIS, mistõttu mindi tänasele peole eelnenud sauna täiesti avalikult ja puhta südametunnistusega. Sestpeale on iga sauna sisenev naine avalik naine ning mees avalik mees! Kas pole tore?!
NB! PP manitseb: hea Lootvina ja Logina elanik! Nähes, kui palju aega teatise hankimine võtab, alusta oma majale avaliku kasutuse teatise hankimisega juba täna! Vastasel korral ei tohi sa sõpru - külalisi 2019 a vastu võtta.
* Hobune Ants ja ideaalmaastikud
Kunagi oli hobune Ants uhke võidusõiduratsu. Aga nagu inimesega, nii ka loomaga - aastad lähevad ja nooremaks ei jää keegi. Tuli ka Antsul vaatama hakata, kus vanaduspäevi veeta. Palju kõndis ta Tartu ümbruses ringi, aga ikka polnud midagi talle meelejärele. Alles Lootvina maastikele jõudes kostus tema suust rahulolev hirnatus. Siin, jah siin tahab ta oma vanaduspäevad veeta! Et elu ka vanaduspõlves ikka seltskondlik oleks, võttis Ants kaasa kolm nooremat suksut ning möödunud kevadest saadik on hobuste uueks koduks Oru talu Lootvina Kurista-poolses servas.
Lahkelt soostus Ants kaasa võtma ka paar hobusõbralikku inimest, Diana ja Jaani. Neile Ants veel uhket maja ehitanud ei ole ja Antsu arvates pole see ka tarvilik, lihtne vihma- ja tuulevari ajab asja ära küll.
 |
| Oru talu hobuse Antsu ja tema sõprade ilus elu Lootvinas! (Pilt Antsu inimese Diana tehtud) |
Mida aga Ants oma uues elukohas eriti hindab, on head naabrid. Antsu lemmikuks on Urmas, kes aeg-ajalt tuleb ja paar sõna sõbralikku juttu puhub. Eriti meeldivad Antsule Urmase päevapoliitilised kommentaarid, neid võib Ants kohe tundide kaupa kuulata, muudkui lingutab oma toredaid kõrvu ja napsab jutu sekka paar heinakõrt hambusse.
NB! Hea loomasõber! Hobune Antsust tuleb meie uudistes veelgi juttu, nii et püsi täna õhtul Pikkjärve Periskoobi lainel!
* Teedeprobleem lahendatud!
Tulge metsaistutustalgutele!
Juba libavallal oli pidevaks pinnuks silmas, et mitte öelda kondiks hambus Lootvinat Vastse-Kuustega ühendav tee. Vaatamata kohalike inimeste pöördumistele ei edene teekorrastus siiamaani. Kuid – nüüd on parim lahendus silmapiiril terendamas ja seda koguni riiklikul tasandil! Haldusminister Janek Mäggi on välja öelnud innovaatilise mõtte: mis me jändame vähekasutatavate teedega, paneme nad pikas perspektiivis tulu teenima ehk siis – taasmetsastame Eesti vähekasutatavad teed!
Juba on käimas riiklik olukorra kaardistamise projekt. Vaatlejad olid Vastse-Kuuste -Lootvina teelõigul väljas 26. detsembril möödunud aastal ja 2. jaanuaril käesoleval aastal.
Seirevahemikuks valiti kl 9 – kl 12. Mida seire tuvastas? Kl 9.17 nähti Lootvina poolt startimas kahest inimesest koosnevat ekipaaži, kelledest üks püüdis aeg-ajalt kasutada sõiduvahendit (jalgratast), kuid loobus sellest teedeolude tõttu peatselt. Lähemal vaatlusel osutus ekipaaž meheks ja naiseks, kes omavahel elavalt vene keeles mõtteid ja ergutavaid hüüatusi vahetades järjekindlalt edasi liikus. Sama koosseisu õnnestus seirel tabada vastassuunas liikuvana kl 10.46. Nüüd oli mees hoo sisse saanud ja sõtkus naisest tubli poole kilomeetri jagu eespool edukalt pedaale. Kuna tee oli tema päralt, liikus sõiduvahend koos päramootorist mehega tee keskjoonel. Naine jätkas kaugustest ergutavate hüüatuste kuuldavaletoomist.
2. jaanuaril võis näha Lootvina poolt lähenemas mootorsaani, mis teel loogelisi laineid moodustas. Kui saanijuht seiret silmas, pööras ta saani otsustavalt kõrvalasuvale põllule ja seal üleskeerutatud lumepilve see kaduski.
Seire lõppraport: Vastse-Kuuste – Lootvina teelõik on alakasutuses ja kuulub metsastamisele esimesel võimalusel.
* Lootvina logo: TAGASI LOODUSESSE!
Aktiivne Lootvina küla vastab haldusminister Mäggi ettepanekule omapoolsete meetmetega. Me ei oota tee riiklikku metsastamist, vaid haarame initsiatiivi ise – 1. mai Teeme ära! talgupäev kohtab Lootvina, Logina ning ümbruskonna inimesi varavalges tee ääres, ühes käes labidas, teises istutuskorv. Külakoosoleku üksmeelse otsusega jäetakse vanast teest alles roobastee laiune riba. Roobastee on ikka Eesti kultuurmaastikku ilmestanud ja lubab ümbruskonna inimestel tervislikult ning keskkonda säästes siiski naaberküladega ühenduses olla.
Boonust näeb siin ka hobune Antsu pere – tasuta, kuid olematu bussiliikluse asemel hakkab transporditeenust pakkuma keskkonnasõbralik hobufirma Ants.
Oma võimalust näeb ka Riidma talu: asudes täpselt poolel teel, seab pererahvas sisse postijaama, kus keha kinnitada ja vajadusel öömaja saab. Pole vist tarvis eraldi toonitada, et Lootvina firmamärgiks kujunenud Lootvina rattamees tõuseb taas au sisse.
* Avatud Talud ja jooksus lammas
2018 aastal Lootvinale kahtlemata enim avalikku tähelepanu toonud üritus oli Lootvina ühendtalude päev. Kordaläinud üritusse andsid oma panuse 18 talu, 58 inimest ja hobune Ants. Kogu toredust uudistamas käinuid loendas PP 500 kandis.
Üks ühendtalude päeva magneteid oli talutehnika väljapanek. Oma põkad ja suuremad tegijad olid välja toonud Jaan Lond, Pihlapuu, Palli ja Oru talud. Sel ajal kui masinad kenasti paigal püsisid ja ennast uudistada lasksid, avaldas oma vastalist meelsust Londi Jaani jonnakas lammas, kes väljanäituselt lihtsalt plehku pani.
Kaua arutasid mehed omavahel, keda lambaga võidu jooksma saata. Langes siis liisk noorimale, Jaani pojale Martinile. Martin tegi paar ettevalmistavat soojendusharjutust ja siis..... padavai!, lambale järele! Isemeelne sõraline õnnestus tabada Palli talu kompostihunniku juures, kus ta ikka veel visa vastupanu avaldas. "Näed, mis sellest välja tuleb, kui lammas oma peaga mõtlema hakkab!", nentis Londi Jaan mõtlikult.
* Krattkoer Tšilli
Kinolinadel lööb parasjagu laineid koeratüdruk Lotte oma uute seiklustega. Tore, aga kahtlemata kahvatub Lotte meie küla krattkoera Tšilli kõrval. Lootvina esimene krattkoer on väljaõppe saanud Vastse-Kuuste koertemaneežis, kus tema perenaine Marin just krattkoerte koolituse välja valis.
Krattkoerte koolitus on inspiratsiooni saanud eesti mütoloogiast ja kuna tänapäeval õiget kratimaterjali vähe ringi liigub, siis on mõttekas sellesse rolli koolitada inimese parim sõber.
Peale väljaõpet asus Tšilli esimesi harjutusi päriselus tegema. Perenaine Marin oli väga rahul, kui hoolealune aeg-ajalt küla pealt saabus, üht-teist vajalikku hambus (nt kummisaabas, mullakobestaja, rinnahoidja vms). Vastavalt koolituse eeskirjadele kiitis ta koera ohtralt ning pakkus peo pealt meelehead. See innustas Tšillit üha uutele töövõitudele. Ületee Margit ja Kristjan muutusid juba ettevaatlikuks ning võtsid kasutusele endise elaniku, Saarepuu Helju ettenägeliku võtte - tee rehitsemise. Püüa sa tuult väljal või kratti rehaga!
Saabus päev, mil krattkoer Tšilli saabus rõõmsana, mootorsaag hambus. Koera järel ka naabrirahvas ise, kes ei tahtnud oma omandiõigust kuidagi kratile loovutada. Nagu heade naabrite vahel kombeks, saavutati mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss: saag sai omanikele tagasi, kuid Margit loovutas Marinile teisegi kummiku - sest mida sa ühega teed!)
* Marga Marju tomatihimu
Mitte nii hästi ei sujunud aga probleemilahendus teiste naabrite vahel. PP valgustab põhjalikumalt:
me teame, et naisterahvaid mõnikord taltsutamatud isud vallutavad, seda isegi õnnistatud olukorras olemata. Nii sai Marga perenaine suvel tundma vastupandamatut himu tomatite järele. Kuna kultuuritöötaja kasvuhooneid oli istutusperiood jäänud hilja peale, vaatas hakkaja perenaine ümberkaudsete kasvuhoonete poole. Kas sa näed - Kalevi koduaia tomatid olid küpseks saanud tervelt kuu aega enne Marga omi! Tarmukas perenaine läks ja sõi oma isu täis. Kuid oh häda! Kalev sai hommikul tomateid loendades püstivihaseks, sajatas tuld ja tõrva ning kutsus politsei välja. Politsei, kellele Kalev ju vana tuttav on, tuli kiirelt ja koostas kadunud tomatite asjus protokolli. Narkokoera tundliku nina abil jõuti peatselt Marga õuele.
Olgu kohe öeldud, et suuremast kahjunõudest 1000 euro ulatuses Marga perenaine pääses. Ta nimelt väitis, et ei võtnud, vaid ainult LAENAS naabrimehe tomateid ja viis tõestuseks politseinikud oma kasvuhoonetesse, kus rohelisi kobaraid hulgi rippus. Asja menetlemise käigus saavutati mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe, mille järgi Kalev võib nüüd Marga tomatimajades käia nii palju, kui süda lustib.
Periskoobi õpetussõnad: Kalev, Kalev! Kes siis politseilt tõde ja õigust otsib! Selliste juhtumite puhul tuleb pöörduda otsejoones Eesti vabariigi õiguskantsleri, vabariigi presidendi, või, meiegipoolest - vanajumala enda poole!
* Loodus- ja maamärkide tundja Jaan
Millal kartul maha panna? Millal pügada lammast, juukseid või habet? Millal võtta jõulukuusk? Selliste ja veel paljude teiste küsimustega puutub Londi Jaan igapäevaselt kokku. Sünnist saati on ta huvi tundnud looduse ja nähtamatu maailma sõnumite vastu.
NB! Hea loomasõber! Hobune Antsust tuleb meie uudistes veelgi juttu, nii et püsi täna õhtul Pikkjärve Periskoobi lainel!
* Teedeprobleem lahendatud!
Tulge metsaistutustalgutele!
Juba libavallal oli pidevaks pinnuks silmas, et mitte öelda kondiks hambus Lootvinat Vastse-Kuustega ühendav tee. Vaatamata kohalike inimeste pöördumistele ei edene teekorrastus siiamaani. Kuid – nüüd on parim lahendus silmapiiril terendamas ja seda koguni riiklikul tasandil! Haldusminister Janek Mäggi on välja öelnud innovaatilise mõtte: mis me jändame vähekasutatavate teedega, paneme nad pikas perspektiivis tulu teenima ehk siis – taasmetsastame Eesti vähekasutatavad teed!
Juba on käimas riiklik olukorra kaardistamise projekt. Vaatlejad olid Vastse-Kuuste -Lootvina teelõigul väljas 26. detsembril möödunud aastal ja 2. jaanuaril käesoleval aastal.
 |
| Pildiprotokoll 26.12.2018: naine rattaga Lootvina metsa vahel |
2. jaanuaril võis näha Lootvina poolt lähenemas mootorsaani, mis teel loogelisi laineid moodustas. Kui saanijuht seiret silmas, pööras ta saani otsustavalt kõrvalasuvale põllule ja seal üleskeerutatud lumepilve see kaduski.
Seire lõppraport: Vastse-Kuuste – Lootvina teelõik on alakasutuses ja kuulub metsastamisele esimesel võimalusel.
 |
| Lootvina-Vastse-Kuuste teel planeeritavad istutustööd algavad 1. mail 2019 Kaasa labidas, kuuse- vm istikud. Roobasteeks jääb Lootvina poolt parem poolne teeserv. |
* Lootvina logo: TAGASI LOODUSESSE!
Aktiivne Lootvina küla vastab haldusminister Mäggi ettepanekule omapoolsete meetmetega. Me ei oota tee riiklikku metsastamist, vaid haarame initsiatiivi ise – 1. mai Teeme ära! talgupäev kohtab Lootvina, Logina ning ümbruskonna inimesi varavalges tee ääres, ühes käes labidas, teises istutuskorv. Külakoosoleku üksmeelse otsusega jäetakse vanast teest alles roobastee laiune riba. Roobastee on ikka Eesti kultuurmaastikku ilmestanud ja lubab ümbruskonna inimestel tervislikult ning keskkonda säästes siiski naaberküladega ühenduses olla.
Boonust näeb siin ka hobune Antsu pere – tasuta, kuid olematu bussiliikluse asemel hakkab transporditeenust pakkuma keskkonnasõbralik hobufirma Ants.
Oma võimalust näeb ka Riidma talu: asudes täpselt poolel teel, seab pererahvas sisse postijaama, kus keha kinnitada ja vajadusel öömaja saab. Pole vist tarvis eraldi toonitada, et Lootvina firmamärgiks kujunenud Lootvina rattamees tõuseb taas au sisse.
 |
| Hobufirma ANTS sundimas loovinalasi testsõitudele Lootvina roobasteedel. |
* Avatud Talud ja jooksus lammas
2018 aastal Lootvinale kahtlemata enim avalikku tähelepanu toonud üritus oli Lootvina ühendtalude päev. Kordaläinud üritusse andsid oma panuse 18 talu, 58 inimest ja hobune Ants. Kogu toredust uudistamas käinuid loendas PP 500 kandis.
 |
| Lootvina traktorinäitus 2018 |
 |
| Londi Jaani jonnakas lammas väljanäituselt. |
* Krattkoer Tšilli
 |
| Krattkoer Tšilli treeningul |
Kinolinadel lööb parasjagu laineid koeratüdruk Lotte oma uute seiklustega. Tore, aga kahtlemata kahvatub Lotte meie küla krattkoera Tšilli kõrval. Lootvina esimene krattkoer on väljaõppe saanud Vastse-Kuuste koertemaneežis, kus tema perenaine Marin just krattkoerte koolituse välja valis.
 |
| Muistne Kratt (fototõend tõsielu filmist November) |
Peale väljaõpet asus Tšilli esimesi harjutusi päriselus tegema. Perenaine Marin oli väga rahul, kui hoolealune aeg-ajalt küla pealt saabus, üht-teist vajalikku hambus (nt kummisaabas, mullakobestaja, rinnahoidja vms). Vastavalt koolituse eeskirjadele kiitis ta koera ohtralt ning pakkus peo pealt meelehead. See innustas Tšillit üha uutele töövõitudele. Ületee Margit ja Kristjan muutusid juba ettevaatlikuks ning võtsid kasutusele endise elaniku, Saarepuu Helju ettenägeliku võtte - tee rehitsemise. Püüa sa tuult väljal või kratti rehaga!
Saabus päev, mil krattkoer Tšilli saabus rõõmsana, mootorsaag hambus. Koera järel ka naabrirahvas ise, kes ei tahtnud oma omandiõigust kuidagi kratile loovutada. Nagu heade naabrite vahel kombeks, saavutati mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss: saag sai omanikele tagasi, kuid Margit loovutas Marinile teisegi kummiku - sest mida sa ühega teed!)
 |
| Kõne all olev tõend nr. 3 |
 |
| Suure tomatiisuga Palli talu perenaine Marju, kes suveise fototõendina politseile oma aiamaad ette näitab. |
* Marga Marju tomatihimu
Mitte nii hästi ei sujunud aga probleemilahendus teiste naabrite vahel. PP valgustab põhjalikumalt:
me teame, et naisterahvaid mõnikord taltsutamatud isud vallutavad, seda isegi õnnistatud olukorras olemata. Nii sai Marga perenaine suvel tundma vastupandamatut himu tomatite järele. Kuna kultuuritöötaja kasvuhooneid oli istutusperiood jäänud hilja peale, vaatas hakkaja perenaine ümberkaudsete kasvuhoonete poole. Kas sa näed - Kalevi koduaia tomatid olid küpseks saanud tervelt kuu aega enne Marga omi! Tarmukas perenaine läks ja sõi oma isu täis. Kuid oh häda! Kalev sai hommikul tomateid loendades püstivihaseks, sajatas tuld ja tõrva ning kutsus politsei välja. Politsei, kellele Kalev ju vana tuttav on, tuli kiirelt ja koostas kadunud tomatite asjus protokolli. Narkokoera tundliku nina abil jõuti peatselt Marga õuele.
Olgu kohe öeldud, et suuremast kahjunõudest 1000 euro ulatuses Marga perenaine pääses. Ta nimelt väitis, et ei võtnud, vaid ainult LAENAS naabrimehe tomateid ja viis tõestuseks politseinikud oma kasvuhoonetesse, kus rohelisi kobaraid hulgi rippus. Asja menetlemise käigus saavutati mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe, mille järgi Kalev võib nüüd Marga tomatimajades käia nii palju, kui süda lustib.
Periskoobi õpetussõnad: Kalev, Kalev! Kes siis politseilt tõde ja õigust otsib! Selliste juhtumite puhul tuleb pöörduda otsejoones Eesti vabariigi õiguskantsleri, vabariigi presidendi, või, meiegipoolest - vanajumala enda poole!
 |
| Kalevi kasvuhoone enne Marju Marga söömahimu. |
 |
| Kalevi kasvuhoone peale margamarju söömahimu ;-) |
* Loodus- ja maamärkide tundja Jaan
Millal kartul maha panna? Millal pügada lammast, juukseid või habet? Millal võtta jõulukuusk? Selliste ja veel paljude teiste küsimustega puutub Londi Jaan igapäevaselt kokku. Sünnist saati on ta huvi tundnud looduse ja nähtamatu maailma sõnumite vastu.
 |
| Londi Jaan meie õige ajastuse määraja ilmatark |
 |
| Londi Jaan toob ka meie külamaja jõulupuud ja tõsi ta on - ükski okas ei lange ;-) Sel aastal oli eriti ilus! |
Hoopis imelise juhtumi tunnistajaks olid aga Riidma Külli ja Tõnu. Nemadki tõid jõulupuu Jaani poolt nimetatud ajal. Hakates puud kolmekuningapäeval välja viima, ei tehtnud see aga kuidagi õnnestuda - õigel ajal võetud puu oli nii elujõuline, et oli juured põrandasse ajanud. Nüüd kasvabki Riidma peretoas kuusk, et oodata uut jõulu ja täpset aega mahavõtmiseks.
* Mardijooks ja hobune Antsu kurb koolmine
Vanu traditsioone hoitakse Lootvinas ja Loginas alati au sees. Läinudaastasel mardipäeval riietus santideks 8 - pealine seltskond, lisaks võeti hobune Ants. Kogu seltskond mahtus Jaani bussi, kuuldavasti jäi veel ruumi ülegi.
Algas lõbus marditamine, käidi Veskimäel, Vaarikesel ja Virgal. Vaid Enno rahvas ilmutas nihilismi ning oli pühal mardiõhtul läinud linna teatrisse - nagu martidega vähe teatrit oleks! Teatrit oli vägagi palju, sest soojades siseruumides hakkas vana hobune Ants kergesti koolema, muudkui et külg maha, ajas vahtu suust ja tagaotsast välja ning tegi imelikke krooksuvaid hääli. Mardiseltskond püüdis koledat vaatepilti küll laulude ja kohatute naljadega maskeerida, aga asi oli naljast kaugel. Alles kui pererahvas taipas looma puskarisse kastetud suhkrutükiga kosutada, võttis kronu jälle jalad alla. Kuuldavasti jõuti koguni Moostesse välja.
 |
| Lootvina vana mardihobune |
 |
| ja siin on mardihobu koolmine, mis õnneks häste lõppes: parasjagu saab Lillode juures karrikanafileed |
* Vaarikese lasterohkus
Lootvina ja Logina külades praktiseeritakse ajast-aega nii traditsioonilist peremudelit - sina, mina ja minu armuke, - kui ka modernsemat, kärgpereks kutsutut. Meie Lootvina kärgpere lipukandjaks on juba pikka aega olnud Vaarikese talu. Juba eelnev elanik, Pinnu Andres, pidas seal nii mesilasi kui kärgpere. Imelisi jutustusi Andrese-aegse kärgpere toimimisest võib kuulda eakalt, kuid kaasaegsete vaadetega põliselt Lootvina elanikult Ojasaare Villilt. Neid kauneid aegu meenutab Villi ikka heldimuspisaraga silmas.
Praeguseks on Vaarikese talu asustanud Marko oma nelja + Elke oma nelja lapsega. Ühiseid lapsi neil veel pole, aga tulevaste ilmakodanikega harjumiseks võtab lahke kärgpere sageli hoiule ümbruskonna lapsi ja laste sõpru. Lootvina mardisandid suutsid oma visiidi ajal kokku lugeda 11 suuremat ja väiksemat kabajantsikut.
Hea lootvinlane - tee järgi või osta ära!
 |
| Vaarikese talu kärgpere vanad ja uued liikmed kõik koos pilt illustratiivne |
* Lootvina mehe fitness
Lootvinlased on ajast-aega spordist ning kehalisest liikumisest üldse lugu pidanud. Olgu siin meeldetuletuseks: Lootvina rattameeste igapäevased tuurid, Lootvina õngemeeste tundidepikkused meditatsioonid, Lootvina põllumeeste rallid põllutehnikaga.
Viimasel ajal kurdavad Lootvina naised, et tahaks küll oma keha liigutada, aga näe, aega ei leia. Selles osas annavad naistele silmad ette Lootvina mehed. Naaberküla Vastse-Kuuste naiste kepikõndlemisest innustust saanuna asutasid Lootvina mehed kepitoksimise fitness-stuudio. Stuudioruumeks on külakeskus ise, trenniajaks reede õhtu. Kuuldavasti on trenni süvenenud mehed sageli aja unustanud ning keppide kõlavaid tokse on kuulda olnud hiliste õhtutundideni välja.
Ka Pikkjärve Periskoop tundis asja vastu huvi ning käis agarat fitnesstegevust kohapeal uurimas.
Stuudios oli näha nelja hakkamist täis meest, kes olid ennast sättinud nelinurkse laua ümber. Mehed tutvustasid endid lahkesti: Aivar, Tõnu, Viljar, Villi. Järjekorras laua ääres urvitades püüdsid nad keppidega toksata erivärvilisi rattakesi. Kui pingutav tegevus võhmale võttis, seisid sportlased hetke kepile toetudes, et siis taas sirutusi - painutusi - kiireid liigutusi nõudvasse treeningprotsessi sukelduda.
 |
| Lumi Tõnu Ja Enno Aivar üksteist tänamas fitness-stuudio eestvedamise eest. |
 |
| Villi poolt nimetatud Riidma nõid, parasjagu manamas. |
Reporter sai ka teada, et ega trenn kui selline meeste eesmärk olegi, vaid ikka terve ja triksis-traksis keha. Lootvina naine olevat nimelt väga valiv ning mõõdust väljas õllevaati ta pikalt enda kõrval ei pea. Kolmel mehel on oma kaunid kaasad juba kodus olemas. Et ka Villit järje peale aidata, saadab trenni raadio Elmar populaarne reedeõhtune saade Armastuse lainel koos rütmika muusika ning kosjasobitusteadetega. Villi pole siiani vedu võtnud, rehmab aga käega ja ütleb, et äh, talle sobib ikka see kärgpere variant kõige paremini.
NB! Vaarikese rahvas, silmad-kõrvad lahti, kas polnud see mitte selge vihje?!?
 |
| Mees, kus sa oled? |
* Lootvina Naine otsib meest
Juba hulk aega on nii avaliku kui sotsiaalmeedia tähelepanu köitnud järgmine kuulutus:
OTSIME MEEST!
Otsime pikka, meeldiva väljanägemisega, ausat, sportliku kehaehitusega, materiaalselt kindlustatud, intelligentset, huumorimeelega, head töökohta omavat, romantilist ja koduhoidjat meest, kes usub armastusse ja horoskoopidesse. Kasuks tulevad hea lauluhääl ja tantsuoskus.
Kui selline mees on olemas, võta palun meiega kohe ühendust! Tahaksime Sind lihtsalt näha!
Merike ja Marin Lootvinast
Kuulutus on üleval rippunud juba pea aasta. Kuimitu meest selle aja jooksul vastanud on, teavad teile öelda vaid Merike ja Marin ise.
* Külgelöömise kiirkursus!!! Viimased vabad kohad!
Pikkjärve Periskoobi andmeil on nii mõnigi vaba naine Lootvina uusaastapeol täiesti olemas! Miks mitte juhust kasutada? Eesti naise tähelepanekute kohaselt on meeste nõrgimaks küljeks sõnaseadmisoskus. Seepärast otsustas PP haarata härjal sarvist ja kohapeal läbi viia lühikursuse, kus harjutatakse vanu häid KOMPLIMENTE. Naised, teadupärast, ju armastavat kõrvadega:
- teie silmad on nii suured, nagu hundil Punamütsikese jutus!
- teie hambad on nii valged, nagu hundil Punamütsikese jutus!
- teie silmad on nii sügavad, et tahaksin neis iga päev supelda! Alasti!
- te näete tagantpoolt välja nii, nagu oleksite eestpoolt ilus!
- teie käed on nii kaunid, et meenuvad Enno luuleread: so kässi lehmä, pini laknu ...
- teil on lisaks õuntest palgetele ka melonid ja arbuusid saadaval!!
- te õhkate sooja nagu Lootvina naine, kes kuupaistesel ööl saunast väljunud ...
- teie volüümid pakuksid mulle talvel sooja ja suvel varju.
- (vene klassika: libastuv mees maandub naise sülle): Vabandage, libastusin arbuusikoorel ...
ja siit Lootvina Naiste volüümid - melonid ja arbuusid... :-D
* Lootvina ilm
Lootvina lumemeister Lumi Tõnu sai mullu 70, tema järeltulija Lume-Sass veerandsada. Need soliidsed numbrid näitavad, et üht-teist tarkust on elu jooksul juba omandatud, nt lume tegemine ja säilitamine. Tõepoolest - lumeilma maaletoomiseks ei pea mehed enam päevi valgete linade vahel lebades mööda saatma, vaid piisab, kui muude asjatoimetuste käigus aeg-ajal mõlema käega paremale ja vasemale ringjaid liigutusi teha, ise sealjuures pobisedes: Lumehelbeke, tasa - tasa, liugleb aknale, tasa - tasa ...
Aitäh, Tõnu ja Sass, tänavuste kaunite jõulu- ja uusaastailmade eest!
Juba hulk aega on nii avaliku kui sotsiaalmeedia tähelepanu köitnud järgmine kuulutus:
OTSIME MEEST!
Otsime pikka, meeldiva väljanägemisega, ausat, sportliku kehaehitusega, materiaalselt kindlustatud, intelligentset, huumorimeelega, head töökohta omavat, romantilist ja koduhoidjat meest, kes usub armastusse ja horoskoopidesse. Kasuks tulevad hea lauluhääl ja tantsuoskus.
Kui selline mees on olemas, võta palun meiega kohe ühendust! Tahaksime Sind lihtsalt näha!
Merike ja Marin Lootvinast
Kuulutus on üleval rippunud juba pea aasta. Kuimitu meest selle aja jooksul vastanud on, teavad teile öelda vaid Merike ja Marin ise.
* Külgelöömise kiirkursus!!! Viimased vabad kohad!
Pikkjärve Periskoobi andmeil on nii mõnigi vaba naine Lootvina uusaastapeol täiesti olemas! Miks mitte juhust kasutada? Eesti naise tähelepanekute kohaselt on meeste nõrgimaks küljeks sõnaseadmisoskus. Seepärast otsustas PP haarata härjal sarvist ja kohapeal läbi viia lühikursuse, kus harjutatakse vanu häid KOMPLIMENTE. Naised, teadupärast, ju armastavat kõrvadega:
- teie silmad on nii suured, nagu hundil Punamütsikese jutus!
- teie hambad on nii valged, nagu hundil Punamütsikese jutus!
- teie silmad on nii sügavad, et tahaksin neis iga päev supelda! Alasti!
- te näete tagantpoolt välja nii, nagu oleksite eestpoolt ilus!
- teie käed on nii kaunid, et meenuvad Enno luuleread: so kässi lehmä, pini laknu ...
- teil on lisaks õuntest palgetele ka melonid ja arbuusid saadaval!!
- te õhkate sooja nagu Lootvina naine, kes kuupaistesel ööl saunast väljunud ...
- teie volüümid pakuksid mulle talvel sooja ja suvel varju.
- (vene klassika: libastuv mees maandub naise sülle): Vabandage, libastusin arbuusikoorel ...
ja siit Lootvina Naiste volüümid - melonid ja arbuusid... :-D
* Lootvina ilm
Lootvina lumemeister Lumi Tõnu sai mullu 70, tema järeltulija Lume-Sass veerandsada. Need soliidsed numbrid näitavad, et üht-teist tarkust on elu jooksul juba omandatud, nt lume tegemine ja säilitamine. Tõepoolest - lumeilma maaletoomiseks ei pea mehed enam päevi valgete linade vahel lebades mööda saatma, vaid piisab, kui muude asjatoimetuste käigus aeg-ajal mõlema käega paremale ja vasemale ringjaid liigutusi teha, ise sealjuures pobisedes: Lumehelbeke, tasa - tasa, liugleb aknale, tasa - tasa ...
Aitäh, Tõnu ja Sass, tänavuste kaunite jõulu- ja uusaastailmade eest!
Lahkumiskõne.
Armas Lootvina Libauudis! Nii nagu talv saabub ootamatult, nõnda ka surm.
Alles ta oli meie kõrval, liha meie endi lihast, veri meie endi verest. Alles
ta lõbustas meid, äratas meis lootust uuele, paremale elule. See oli tema, kes
tegi meie Marist staari, meie Jürist kangelase. See oli tema, kes oskas
kärbsest elevanti teha. Me võinuksime tema kurba saatust ju ette näha, meie,
haldureformi tuultest räsitud eestimaalased. Ilma Libata ja libavallata pole ka
Libauudist. Sina, Libauudis, sündisid Liba-valla viljakast mullast ja ühtlasi
langesid samasse maamulda koos Liba ja tema valla kadumisega. Olgu muld sulle
... libe!
Allakirjutanud on Lootvina Libauudiste surematuks saanud kangelased
lumemeistrid Lumid, Lootvina rattamehed, kollase maja mees, Marga-mutt ja
Vaarikese kitsekasvataja, Pendli-Juhan ja puunikerdaja Kalle, Muugade
mannschaft ja Margade maffia, Viljar ja Villi, Andres ja Urmas, suured ning
väikesed Külad, kõik Lootvina praegused ja tulevased pagulased ning muidugi ka Volli
Külmer ise
"Perifeeria Periskoop"
Tervituskõne.
„Looduses valitseb tasakaal“ – see tsitaat kuulub naksitrall
Sammalhabele. Lootvina rahvatarkus ütleb: kui üks pott ei keeda, võta no teine!
Lootvina Libauudise vabale troonile on julgelt valmis astuma Perifeeria
Periskoop, mille tööpõhimõtteks on:
ÜLEVALT EEST PILT SISSE, ALT TAGANT VÄLJA!
Lubage siinkohal selgitada uue uudisteportaali varjatud tähendusi:
- perifeeria on teatavasti
ääremaa, keskusest kaugele jääv ala. Seega Lootvina, mis endise 5 km asemel on
keskusest kaugenenud 300 km (null ei ole number)
- periskoop on optiline instrument üle serva või ümber nurga vaatamiseks. Ega
muul moel suurvalla tegemisi enam näegi – ikka üle serva või ümber nurga
kiigates. Periskoopi kasutatakse allveelaevades, sõjamasinates, kaevikutes ja
blindaažides. Kas ei meenuta elu Lootvina küngaste vahel teile aeg-ajalt
kaevikuid, kus suurema maailma sõjamüdina eest varjuda saab? Ning seda, et ülevalt
eest sissetulev pilt alt tagant välja tulles pisut moondunud on, mõistab ometi
iga inimene, kellel vähegi tervet talupojamõistust peas.
Elagu Perifeeria Periskoop!
Allakirjutanuid on esialgu vaid üks, äsja Põlva peavalitsusest tööle
määratud rindekogemusega reporter Kolli Vülmer, kes esimesed Periskoobi
vaatlused saadab välja Tsõõrikjärve pinna alt.
Ühinemine Põlva Sanbrunoga!
Uue suurvalla tingimustes saavad teoks arvukad ühinemised ning
koostööprojektid. Esimesena on initsiatiivi ilmutanud Lootvina majakas ehk
Külakeskus. Ja tõepoolest – tulemused on näha juba kilomeetri kaugusele! Meie
Külakeskus, mis aastaid vaevles täiesti antisanitaarsetes tingimustes, on
otsekui õitsele puhkenud!
Lootvina Sanbruno osakonna uhkus:
Lootvina Sanbruno osakonna uhkus:
Meenutagem korraks veel möödunud aasta algust: nii oma inimesed kui paraku ka külalised olid sunnitud keskusesse tulles kaasa võtma joogivee, puud ja ämbri. Joogivee, sest kuskilt polnud puhast vett saada, puud, sest kust sa muidu sooja saad kui ise külakeskuse ahju küttes ning ämbri, et oma suuremad ja väiksemad hädad häbelikult nurga taga ära õiendada. Kuid see kõik on tänaseks minevik! Tänu ühinemisele Põlva Sanbrunoga voolab täna kraanist puhas põhjavesi, õhksoojuspump täidab ruumid jaheda kliimaga harjunud lootvinlastele lausa troopilise soojusega ning oma suuremad ja väiksemad vajadused saab rahuldada otse pliidi taga! Täpsustus: ENDISE pliidi.
Tänuks sellise tugeva toetuse eest hakkab külakeskuse fassaadi veel
lähiajal ehtima kaugelt silmatorkav Sanbruno tunnuslause: SAAB PESTA, SAAB
KUSTA!
Kolmanda nooruse ülikool kutsub!
 |
| 29.11.2017 pensionäride koosolek klubile nime valikuks. |
Teisena on ühinemisinitsiatiivi ilmutanud inimgrupp, kel vaba aega ja
raha laialt käes, ehk siis Lootvina Pensionärid. Kuigi klubi on veel noor ja
vaidlused nime üle alles käivad (kaalumisel on variandid: Õrn Koidupuna, Mõisamäe
Mats ja Igavene Noorus), ei sega see aktiivseid vanureid. Lootvina pensionärid
soovivad algatuseks ühineda Kuuste Kanarbiku ja Põlva Kuukiirega, et koos jalga
keerutada ning head-paremat maitsta. Ka Põlvas tegutseva Kolmanda Nooruse
ülikooli loengutele on pensionärid kibedad kippuma. Ega Ülikooli tühjade kätega
minda, meilgi on tuntud lektoreid, kes ühendpensionäride ees sõna võiks võtta.
Loenguks on valmisolekut näidanud penskar Lumi teemaga „Ega tali taeva jää“,
Lodjaku Urmas praktilise loeng-õppusega „Konserveerimine – maal ellujäämise
alus“ ning Pendli-Juhan esoteerilise õppusega „Sinu saatus ei ole tähtedes, see
on sinu enda kätes“. Kaasa võtta suvalisest materjalist pendel. Loegute
nimekiri pole ent ammendunud – Looga Kalev valmistub ettekandeks „Vanavara
hinnad ametlikult ja mustal turul“, Enno Tuuli aga teemaks „Supervanaema seitse
saladust“.
Ainus, mida aktiivsed vallavanurid oma suurvallalt ootavad, on nende
käsutusse tulev väikebuss, mis loodavaid sidemeid elusana aitaks hoida. Palume
selleks tarbeks valla eelarvesse lisada sümboolne summake 1000.- näol.
Hullu
Lehma filiaal Lootvinasse!
Lootvina Kõrts on nüüd paar aastat püüdnud omal käel toimetada ja kohalike perenaiste kokakunsti najal hingitseda. Siinkohal suur tänu väsimatule õllemeistrile Viljarile! Kuid tunnistage ausalt, taskuid ega kõhtu pole see ettevõtmine täitnud. Et toitlustusteenusele õiget hoogu sisse saada, otsustati ühineda Põlva suurima tegija, osaühistuga Britney, kellele teadupärast kuuluvad nii Aali kohvik, Pargi baar kui Hullu Lehma bistroo. Viimasest nimevalikust inspireerituna soovivad kohalikud perenaised oma ettevõtmise nimeks panna MUDANE MULLIKAS. Menüügi oleks nimetusele vastav: pakutakse sooja lehmapiima ja kergelt alkohoolset karastusjooki Mullika vesi, pakutakse lehma magu, härja südant ja vasika silmi (need viimased on muidugi praemunad), magustoiduks saab tellida erinevate marjadega kaunistatud lehmakooki. Puht põhimõtte pärast Lätist lehmakomme EI tellita. Haarasid meie alkoholituru, vaja siis veel magusaturgu maha müüa, hüüavad Lootvina perenaised sõjakalt.
Ainus, kellele uudis meeltmööda pole, on Põlva Talupoe ja
Tillu kohviku suur omanik Eve. Loomulikult on temagi Lootvina Kõrtsile
ammustilma silma heitnud ning möödunud aastalõpul käis ta koguni ise kohapeal
pottide ja pannidega laamendamas, et teda paremini kuulda võetaks. Aga võta
näpust! Lootvina rahvas hakkab nüüd igatahes head-paremat võtma oma Mudasest
Mullikast!
Lootvina naine poliitikasse!
Lootvina naise ilu ja sarmi on ümbruskonnas tuntud aastasadu. Sestap ongi
Lootvina tõugu naised siit kõik mujale kodukanaks kahmatud ja nende asemele
tekkinud võõrtõug nii Mulgist kui suurest liinast kositud noorikute näol.
Lootvina õhk ja maatoit on aga sedagi võõrtõugu ajapikku parendanud, nii et
kuulsus Lootvina naisest on taas pead tõstmas. Seda tõestas möödunud aasta, kui
parteilippudega ehitud kosilasi võis Lootvina külatanumal pea ülepäeva näha.
Kohati muutus see isegi nii tüütuks, et nii mõnigi Lootvina noorik oma väravale
lisaks kurja kassi ja koera sildile lisas veel ühe: Ettevaatust! Kuri kaasa!
Tulistab ette hoiatamata!
 |
| Kosimisürituse tipphetk 8.10.2017 |
Kosimisüritus päädis 8ndal oktoobril toimunud enneolematu
poliitpropaganda üritusega, kus kohal olid kõikide suurparteidi tegelased,
lisaks pardid ja broilerid. Lausa või sees sõudsid sotsid, kes olid küla
kaunimad ning terasemad naised oma paati meelitanud. Ettenägelikult olid sotsid
oma esindusena välja pannud samuti kaunima soo esindajad, Sirje ja Inara.
Rahvast oli koos seninägematul hulgal, avaldati oma meelsust, laskuti
intelligentsetesse diskussioonidesse haritud inimestega ning lasti kohalikul
kokakunstil kõhule heameelt valmistada.
Et kas asjast ka asja sai? Aga kuidas muidu! Suure hooga käivitunud
valimisrattas tõusis seninägematult kõrgele kohale Marga Marju, kes oleks
äärepealt suurvalla volikokku sattunud – meie Marju platseerus täpselt
esimesele joonealusele kohale! Perifeeria Periskoobil õnnestus asjaosaliselt
saada eksklusiivne intervjuu ning ühel intiimsel usaldushetkel, mida mõjutasid
suitsusaun ja saunamärjuke, tunnistas Marga Marju, et kõiges oli süüdi tema
poliitiline sinisilmsus, mis ei lubanud enda poolt häält anda. Hiljem teinud
Inara ja Sirje talle asja puust ja punasest selgeks.
Pisut rohkem ressursse pidi Periskoop kulutama kommentaari saamiseks
asjaosaliselt Marga Marekilt – selleks läks kolm pudelit metsakohinat – kuid
siin see on, öeldud raske südamega ja pisarate voolates: no kui Marju oleks
volikokku saanud, siis oleks ma lapsed kohe lastekodusse andnud ja ise
hooldekodusse kolinud!
Muinasjutt
sauna ehitamisest...
(üles kirjutatud Lootvina rahvalauliku Lipu Liide mäluaukude
põhjal 1818ndamal issanda aastal)
Tahtnud kord
ennemuistsel aal Lootvina rahvas sauna ehitada – vana oli kangesti kulunud ja
hoolimata kangest pesemisest mustaks saanud. Kaua otsitud ehitajat, ikka polnud
sobinud üks ega teine. Lõpuks leiti üles suur võlur Alvar, kelle võluvõimetest
ümberkaudsed inimesed imelugusid teadsid rääkida. Kohalik Tõnn löönud Alvariga
käpad ning ehitus läks lahti. Oh seda hoogu ja lendu!
Alvari kratikari oli
ööd-päevad kohal, laaste lendas ja saepuru sumises!! Lootvina rahvas lootis
mihklipäevaks ihu suvistest aiatöödest puhtaks küürida. Järgmisel kuul ütles Alvar
Tõnnile: kuule, Tõnn, siin üksi minu võluvõimetest ei aita, Lootvina mehed
peavad ise ka käed külge panema, küll siis asi edeneb! Mis Tõnnil üle jäi –
ajas Lootvina mehed kokku ja töö edenes jälle. Kratikari oli vahepeal küll
kenasti kahanema hakanud, vahel sootuks nähtamatuks muutunud. Pole midagi!,
lohutas Alvar, mul ongi siin nähtamatud töömehed! Lootvina rahvas lootis
simunapäevaks sooja saada. Aga võta näpust! Nüüd lausus Alvar: talve saabudes
on minulgi aeg nähtamatuks muutuda, see on vana võlurite komme. Küll näete, et
töögi siis libedamalt lendab! Küllap ta lendaski, aga kus, seda Liide
mäluaugust änamb välja ei koukinud. Tõnni ja Lootvina meeste toel asi siiski
vaikselt edenenud. Ei Alvarit ega kratte polnud inimsilmaga näha. Pika meelega Lootvina
rahvas lootis enne püha advendiaega ihu läikima lüüa. Aga võta näpust! Selgus,
et vahepeal oli Alvar nähtamatuks võlunud ka oma alltöövõtjad, keda ta enam
isegi üles leida ei suutnud ja puht eksituse läbi ka Tõnni enda, keda tema
kalli kaasa Külli sõnul jõulukuus enam kodus üldsegi näha polnud. Üleüldine
segadus ja paanika oli otsatu. Lootvina rahvas ei loonud enam elu sees puhtaks
saada.
 |
| Võlur Alvar ja üks kratike. Pilt 1818. aastast, Lipu Liide erakogust. |
Kuid ühel
päeval... Hommikul nägi Tõnn värskel jõululumel sauna ümber jälgi ning sauna
taga lumes kollast laiku. Kes iganes see heategija oli, kuid jõuluajal lastud
veel on teatavasti imettegev toime – selle haisu ei suuda ükski pahalane välja
kannatada ning Lootvina saun sai pikaaegsest needusest lahti. Nagu imeväel
ilmusid uksed-aknad, muutusid taas nähtavaks nii Alvar kui Tõnn! Kui te seda
juttu ei usu, minge Lootvinasse, sammuge külakeskuse taha ning näete seda sauna
OMA IHUSILMAGA!
..................................................................................................
Lootvina Libauudised on hingusel. Lõpetatud. Sest 01.01.2018 alates ei eksisteeri enam kuulsat ja kohalikku Libavalda.
Meie kohaliku endise libavalla Lootvina Libauudised tõi meieni Volli Külmer ja seda otse Toompea või siis Brüsseli koridoridest, kus ta parasjagu just juhtub olema ja NB - enda üle naermine on ka oskus....
2016 Lootvina uusaastapeol avaldatud LOOTVINA LIBAUUDISED:
LOTWINA LIBBA 2016/2017
NR 1 Kosjad / Kalevipoja ainetel/
2016 jääb Lootvina logiraamatusse pöördelise aastana, mis saab mõjutama sadu sugupõlvi pärast meid. Eesti Vabariigi haldusreformi tugevad tuuled tõid Lootvinasse täispurjedel kosilased!
 |
| Hinnatud puuskulptuurid! |
"Mine kuuvalgel ööl Kosovo risti, heida riided seljast, tõsta käed taeva poole, pööra näoga Tartu poole ja hüüa kolm korda valju häälega maagilist loitsu:
Lootvina for Tartu forever!"
Seda maagilist loitsu kuuldi pimedatel novembri- ja detsembriöödel ikka üle Lootvina kaikumas. Kuna kettkiri oli peatselt Lootvinale tiiru peale teinud, hakkas ta levima ka väljapoole valla ning koguni vabariigi piire. Kahjuks tõlgendasid inimesed väljaspoolt vabariiki Kosovo risti omavoliliselt ning sõitsid tuhandete kaupa Kosovosse maagilist vormelit hüüdma, nii et maailma meedia hakkas kõnelema pagulaskriisi peatsest lahenemisest ning juba vastassuunas liikuvatest inimmassidest.
Kuid – tagasi kosjade juurde! Need olid täpselt nii nagu peab: üleslöödud ärevil peigmees, kogu suguvõsa ja igaks juhuks ka naabrid ning muidututtavad kaasa kutsutud, õhevil neiu, kosjaviinad ja kaasavara lubadused. Et isegi kogenud, paljunäinud ajakirjaniku sõnad siinkohal napiks kipuvad jääma, pöördugem koos lauluisa Kreutzwaldi poole ja seadkem ümber tema prohvetlikud sõnad eeposest Kalevipoeg: (lühendatud lugulaulu kestus on poolteist tundi)
Lootvinal on kosilased,
Viied, kuued viinakruusid,
Seitse sala kuulajada,
Kaheksa kaugelt vaatajada.
Käisid kõrged kosilased:
Üks oli Põlva, teine Kanep,
Kolmas Tartu-poisikene.
* Tuli Põlva-poisikene,
Kahvapalgeil peiukene,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril;
Tahtis Lootvinat kaasaks saada,
Neidu kihlul kinnitada.
Lootvina mõistis, kostis kohe,
Hüüdis küla keskusesta,
Kõneles kivikojasta:
**"Ei mina, kulda, lähe Põlvade!
Põlval on kolme kaasakesta,
Kuus veel prisket pruudikesta:
Kuis ta minda, neiukesta,
Leppa Lootvina lodudelt,
Nõnda võtab nõtkutada,
Rahakäella rikastada,
Kuldase karraga külvata?
Kas ei jää põllud põdema,
Külatee kinni kasvama,
Küla keskus koolema?“
Põlva läks põrmuna koduje,
Paistis minnes nukral palgel.
*Tuli Kanepi-poisikene,
Põlevsilmil peiukene,
Suitsusta veidi segane,
Kimumisesta kollane,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril;
Tahtis Lootvinat kaasaks saada,
Neidu kihlul kinnitada.
Lootvina mõistis, kostis kohe,
Kõneles kivikojasta:
**"Ei mina, kulda, läind Põlvale,
Hõbesõlge ei Kuustesse!
Kuis võin minna Kanepisse?
Kanepil palju viisisida,
Mitmel kombel muutumisi:
Kanep mured maha murrab,
Päevatööd lausa unetab,
Maheda meelega meelitab,
Endal tuul on tagataskus,
Kuivi lehti lõõtsutab!"
Kanep läks puhkides koduje,
Paistis minnes põuapalgel,
Kõrvetuse kurjusella.
*Siis tuli kolmas kosilane,
Tuli Tartu-poisikene,
Haaslava härja värsikene,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril;
Tahtis Lootvinat kaasaks saada,
Neidu kihlul kinnitada.
Lootvina hüüdis kamberista,
Pajatas pühalta pööningulta:
**"Talli viige Tartu hobune,
Tartu lauku latterie,
Tartu ruuna roka juurde,
Ette see ihutud laua,
Taha see tahutud seina!
Heitke ette heinasida,
Kandke ette kaerasida,
Ette sulpi suupärasta,
Ette rokka rohkemada,
Ette vahtu valgemada!
Tartule mina lähengi,
Tartul armsal annan kätta,
Lähen kuldakaasakeseks.
Tartul on siravad silmad,
Meelemõtted mõlkumata;
Tartu ei raiska riigi raha,
Ta on teesid sillutamas,
Talvel rada rookimassa,
Tartu on küla edendamas,
Külakeskust kaunistamas.
Tartu lapsed on haritud,
Tütrikud kenasti klanitud,
Helgemaida nupumehi
Ootamas on ülikool.
Tartu tuppa kutsutie,
Söömalauda palutie.
Siis toodi neiu tubaje,
Lasti Lootvina põrmandalle.
Külavanem ei tunnud tütart,
Vallavanem ei kasvandikku,
Keda salakamberissa
Murueit oli ehitanud,
Metsapiigad valmistanud.
Lennart küsis kahtlevasti:
"Kas see kuu on, ehk kas päeva,
Ehk kas ehatütar noori?"
Saaja kokku kutsutie,
Pulmalised palutie
Lustipidu pidamaie:
Sest et tammi Tartu rajalt,
Leppa Lootvina lodudelt
Juurtella olid ühte joosnud,
Ladvul kokku lange′enud.
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Sõreliiva sõtkutie,
Murupinda piinatie -
Tartu-peig ja Lootvina-neidu
Pidasivad pulmailu.
NR 2 Külatee kaitse alla
Lootvinas on alati hinnatud ehedust ja maalähedust. Õige maja elamiseks on ikka pisut sammaldunud ja lääpas, õigel põllul kasvavad kõrvu nii kultuur kui jumala taimeke, õige tee on ikka aukudega ja tummiselt tolmune. Sestap on juba aastaid Lõuna-Eesti rallitajate eriliseks maiuspalaks olnud just Logina-Lootvina rajalõik.
Elukutseline rallisõitja Robert Ülepea märgib oma blogis tunnustavalt: Kui muidu sõidad nii, et jää või rooli taha magama, siis vot Lootvinas tuleb see õige äratus – kiiver kolksub rütmiliselt vastu kabiinilage, mutrid-poldid kolisevad nii et lust kuulata ja tolmupilve võib võrrelda kõrberallide omaga!
Kõige selle eest tuleb tänu avaldada eelkõige oma küla meestele, kes teatavasti igal aastal öösel enne rallit just oma maja ette mõne täiendava augu kaevavad – seda ikka mõnusama ja vaatemängulisema rallielamuse nimel!
Eriti tige teede parendamise osas on küla vingeima kurvi omanik Muuga Enn. Sellist nõmedat juttu kuuldes läheb Ennu hari kohe punaseks, kops kargab üle maksa ning jämesool vahetab peensoolega koha. Libauudiste andmeil on Enn eluaeg kurvist väljapaiskunud autosid maaomaniku õigusega rekvireerinud ja oimetuid autojuhte sunnitööga Muuga maadel trahvinud. „Kui see tagurlik plaan peaks läbi minema, siis ausõna, saab olema nagu eesti muinasjutus – sama palju kui kirikut päeval ehitati, seda öösel ka lammutati!“, lubab Enn hammaste välkudes. Küsimuse peale, et kas selle tarvis tuleb vanakuradi endaga leping sõlmida, Enn ainult muheleb: „Selle tarvis olen pojad kaelakandjaks kasvatanud!“
 |
| Kaitsealuse eheda külavahetee lähivõte Muuga kurvist. |
NR 3 Olustvere vaim käis kodukäijaks
 |
| meie vaimulik kujutis Olustvere "vaimust" |
24. septembril sõitis Lootvinast lõbus bussitäis inimesi Mulgimaa poole. Heli oli organiseerinud ühisürituse, et külastada nii ajaloolist Olustvere mõisa kui üle Eesti kuulsaks saanud hoidistelaata. Seda soodsat võimalust kasutas Ojasaare Villi, et viia kasvõi hetkeks muidu vaimuvaesele kohale tagasi Olustvere Vaim. See austav nimetus anti Villile tema õpinguaastail, mil noormehel oli kombeks eriti öisel ajal ringi liikuda ja justkui läbi seina ilmudes erinevaid kohti külastada. Igatahes mäletas Villi täpselt, kus asusid poiste, kus tüdrukute magamistoad ja kes kus magas. Välja arvatud tema ise, sest Olustvere Vaim ei maganud. Meeldejääva ekskursiooni lõpetuseks anti Vaimule edasi personaalne kutse Olustvere õppeasutuse peatsele ümmargusele tähtpäevale, kus lubati vaimu auks näidend lavastada ja peaosa loomulikult asjaosalisele endale reserveerida. Öeldi ka, et kostüümi pärast ärgu Villi muretsegu – juba praegugi näeb ta piisavalt vaimulik välja.
NR 4 Euroopaga ühte jalga käivas Lootvinas alustab keeltekool
Kui möödunud hooajal lõi laineid uudis sellest, et Lootvina pagulaskvoot on kuhjaga täis, siis saabuv aasta jätkab positiivsel lainel – Lootvinas avab oma filiaali Euroopa Keeltekool, European Language Center. Oma keeleoskusi saab täiendada nii A, B kui C tasemel ja pakutav jätab varju nii mõnegi linna keeltekooli. Õpitavate võõrkeelte valikus on:
- inglise keel – Meelis
- saksa keel – tundmatu saksa härrasmees Allika talust, õpe toimub suviti
- ungari ja hispaania keeled – Virga Monika
- vene keel – pakkuda on koguni kaks erinevat haru:
NR 4 Euroopaga ühte jalga käivas Lootvinas alustab keeltekool
Kui möödunud hooajal lõi laineid uudis sellest, et Lootvina pagulaskvoot on kuhjaga täis, siis saabuv aasta jätkab positiivsel lainel – Lootvinas avab oma filiaali Euroopa Keeltekool, European Language Center. Oma keeleoskusi saab täiendada nii A, B kui C tasemel ja pakutav jätab varju nii mõnegi linna keeltekooli. Õpitavate võõrkeelte valikus on:
- inglise keel – Meelis
- saksa keel – tundmatu saksa härrasmees Allika talust, õpe toimub suviti
- ungari ja hispaania keeled – Virga Monika
- vene keel – pakkuda on koguni kaks erinevat haru:
klassitšeski russkij – Muuga Andres
platnoj russkij – Margi Tõnis
- afrikaani ja sotho [hääli: sutu] keeled – Virga Jakob
- afrikaani ja sotho [hääli: sutu] keeled – Virga Jakob
 |
| Lisaks erinõudmisel Sotho rahvatantsude eriõpe. |
- rahvusvaheline esperanto keel – Külli Esperantino Riidmarino
Enneolematu pakkumise lisab Lootvina meeste Koroonaklubi, kes lubab täiesti tasuta õpetada seda õiget maarahva keelt. Selle tarvis tuleb ainult kokkulepitud aegadel koroonamängul kohal olla ja kõrvad lahti hoida.
NR 5 Pärismaalaste lapsed langesid lastelõksu
Teatavasti elab Lootvina mägede ja orgude keskel oluliselt rohkem inimesi, kui igapäevaselt silma hakkab. Lootvina Libauudiste andmed ütlevad, et samuti pole lapsed Lootvinas mitte väljasurev liik, nagu peavoolu meedia pajatab, vaid Lootvina pinnas on järelkasvu sigitamiseks kestvalt soodne. Kuidas aga mööda küla laialipaisatud pered koondada ning määramatu lastearv kindlaks teha? Laste- ja ideederohked pereemad Marju ning Triin panid pead kokku ja tulid välja mõttega: Lootvina külakeskusesse tuleb rajada LASTELÕKS.
 |
| Laste juhatamine "LASTELÕKSU", kus nunnud loomad ootamas.... |
Et lapsed lõksu langeksid, paigutasid nad sinna kõike, mis lasteliiki meelitab: pehmed vaibad, müramispadjad, pannkoogid koos pannkoogilõhnaga, nunnud väikeloomad. Et võsa vahel kasvanud Lootvina väikesed pärismaalased külakeskust nähes ära ei ehmuks, maskeeriti peahoone seest ja väljast usinasti kuuskedega. Laste lõksulangemise päevaks oli määratud 18. detsember. Pereemade Marju ja Triinu plaan õnnestus – magus koogilõhn, mis juba hommikul üle küla heljus, tõi kohale viimase kui pärismaalaselapsukese. Lootvina Libauudiste kontrollitud andmeil kasvab meie külas ning lähiümbruses 20 põlvepikkust murjamit, kes kindlustavad ka tulevikus Lootvina kestva õitsengu ning meie pensionisambad.
Siinkohal teevad Marju-Triinu kõigile hoolivaile külaelanikele üleskutse: "Hoolitsegem ka talvel meie järelkasvu eest, riputagem metsa- ja võsaservadele pekitükikesi, puistakem viljaterakesi!!!"
NR 6 Lootvina otsib Naabri Valvet
Teatavasti on Lootvinas juba aastaid täitmata Naabri Valve ametikoht. Viimane vabatahtlik selles vallas, Sarapuu Helju, lahkus juba aastaid tagasi taevastele jahimaadele ning mantlipärijat pole senini leitud. MTÜ Kodukant Lootvina kuulutab seega välja Naabri Valve konkursi. Lähemalt konkursi tingimustest:
- konkureerida võib iga täiskasvanud isik, olenemate soost, rahvusest või religioossest suunitlusest;
- kandidaat peab saatma 1.aprilliks MTÜ juhatusele oma AV, BV või CV, hädakorral kõlbab ka BMW;
- kandidaadil ei tohi olla tiisikust, veritsevat kõhutõbe, kroonilist entsefaliiti, samuti ei tohi ta kannatada luulude käes;
- kandidaadilt eeldame eelkõige elavat huvi kõige ümbriseva vastu ja liiklusvahendi – jalgratta – olemasolu;
- kandidaadi ülesannetena nähakse: elav liikumine nii asustatud kui veel asustamata majapidamiste vahel, igal võimalusel suhtlemine külaelanike ja muidu ümbruskondsetega, asumite sissesõiduteede pidev korrashoid ja ülerehitsemine, laokil ja leitud asjade koondamine sest need võivad hiljem osutuda asitõendeiks, kahtlastel juhtudel helistamine päästeameti, perearsti või Pendli-Juhani numbril.
Loodame, et huvi pakutava vastu on suur ja Valvede valik rikkalik! Head kandideerimist!
NR 6 Lootvina otsib Naabri Valvet
Teatavasti on Lootvinas juba aastaid täitmata Naabri Valve ametikoht. Viimane vabatahtlik selles vallas, Sarapuu Helju, lahkus juba aastaid tagasi taevastele jahimaadele ning mantlipärijat pole senini leitud. MTÜ Kodukant Lootvina kuulutab seega välja Naabri Valve konkursi. Lähemalt konkursi tingimustest:
- konkureerida võib iga täiskasvanud isik, olenemate soost, rahvusest või religioossest suunitlusest;
- kandidaat peab saatma 1.aprilliks MTÜ juhatusele oma AV, BV või CV, hädakorral kõlbab ka BMW;
- kandidaadil ei tohi olla tiisikust, veritsevat kõhutõbe, kroonilist entsefaliiti, samuti ei tohi ta kannatada luulude käes;
- kandidaadilt eeldame eelkõige elavat huvi kõige ümbriseva vastu ja liiklusvahendi – jalgratta – olemasolu;
- kandidaadi ülesannetena nähakse: elav liikumine nii asustatud kui veel asustamata majapidamiste vahel, igal võimalusel suhtlemine külaelanike ja muidu ümbruskondsetega, asumite sissesõiduteede pidev korrashoid ja ülerehitsemine, laokil ja leitud asjade koondamine sest need võivad hiljem osutuda asitõendeiks, kahtlastel juhtudel helistamine päästeameti, perearsti või Pendli-Juhani numbril.
Loodame, et huvi pakutava vastu on suur ja Valvede valik rikkalik! Head kandideerimist!
Hetkel on juba kolm kandidaati oma BV esitanud:
NR 7 Koroonamängijate välimääraja /Tuikuv Kepp, Üleaisa Lööja, Stabiilne Kaotaja, Naistelemb, Kahekordselt Nägija, Küll-Ma-Mängiks-Mees.../
Tähelepanu! Järgnev määratlus pärineb raamatust Eesti Koroonakunnide Välimääraja (Eesti Raamat 1969) ning ei oma otsest seost Lootvina Koroonaklubiga! Aga nüüd täpsemalt:
Üleaisa ehk üleääre lööja – tunnusmärgid: mees nagu härg, kes elab jõude-elu, eriti talvel. Sestap on temasse kogunenud palju rakendamata energiat, mis nüüd väljapääsu otsib. Kui üleaisa lööja löögiks valmistub, varjuvad ülejäänud mängijad ettenägelikult koroonalaua või ahju taha. Juba esimese löögi ajal lendab vanake üle ääre ning vihiseb rõõmsalt läbi ruumi. Üleaisa lööja on kuulnud, et Ameerikamaal olla kaks korda ning Venemaal kümme korda suuremad koroonalauad, sestap unistab ta rahvusvahelistest turniiridest.
Naistelemb – tunnusmärgid: väga noor või üsna vana, õhetava palge ja siili silmadega. Pikk koroonakepp ja ümmargused mängunupud seostuvad Naistelembi kujutlustes ikka millegi romantilisega. Sestap sooritab ta lööke häälekalt, tuues kuuldavale nii heledaid kiljatusi kui võimsaid röökeid. Olenevalt mängunuppude kulgemisest koroonalaual tähistab Naistelemb positiivse löögi tulemust ikka mõnd naisterahva kehaosa väljendava õnneliku huikega. Ebaõnnetunud löök seevastu pälvib mehe kehaosa ebatsensuurse väljakutsumise.
Stabiilne kaotaja – tunnusmärgid: keskmist või pikemat kasvu, väliselt ükskõikne, aga sisemiselt põlev. Tal on kombeks hoida madalat profiili, sest mäletab hästi oma vanaema õpetust „pill tuleb pika ilu peale“ ning vanaisa lausutut „edimäse hukatasse, tagumise tapetasse, keskmise neo kodoje tuleva“. Mängijatest kõige stabiilsem, sest kaotab ülistabiilselt. NB! Kuid mänguvooru lõpus, kui kõik on juba kummi lõdvaks lasknud, võtab stabiilne kaotaja äkki toru välja ja kukub kõmmutama ning – ennäe imet! – koguni võidab!
Küll-ma-mängiks-mees – sellel mehel on alati vabandus käepärast, miks ta ei mängi – küll kärss kärnas, küll maa kõva, küll külakeskus külm. Põhiliselt teda mänguõhtutel ei kohtagi. Või kui, siis kügeleb ta eemal, õpetab teisi ja leelotab kauneid lugusid sellest, kuidas ta vanasti kaheksa nuppu ühe hoobiga sisse lõi ja kuidas ta võinuks ka täna mängida, kui poleks mitte väikest varvast ära nikastanud.
Kahekordselt nägija – tunnusmärgid: hõõrub aeg-ajalt silmi, haarab õhku või jääb enda ette pikemaks ajaks jõllitama. Kahekordselt Nägija on Eesti Selgeltnägija alamliik, sest samamoodi nagu selgeltnägijail juhuse tahtel mõnikord asi täppi läheb, juhtub see ka Kahekordselt Nägijaga. Mängu algus on talle raske, sest laud näib täidetud olevat ülemääraste nuppudega, kuid mängu edenedes ja mängunuppude vähenedes muutub pilt hoomatavaks ning Kahekordselt Nägija saavutab keskmise stabiilsuse.
Tuikuv kepp – tunnusmärgid on suhteliselt samad kui kahekordselt nägijal, kuid lisandub üleüldine lihaskoe lõtvus, mis eriti levib jalgadesse. Seepärast otsib Tuikuv Kepp tuge kõikjalt, kust võimalik – ta toetub ahjule, seinale, koroonalauale, koroonanupule, kaasmängijale, mängukepile. Kuna viimane on Tuikuva Kepi massi jaoks selgelt liiga kiitsuke, tuiguvad nii mees kui kepp ühes rütmis. Nimetatud nähtus ongi kogu liigile nime andnud. NB! – ei maksa arvata, nagu oleks Tuikuv Kepp ebaadekvaatne mängija! Olles koroonakepi tugevalt mängulauale toetanud, on ta leidnud stabiilse tugipunkti ses muidu kõikuvas maailmas ning sooritab täie keskendatusega ahhetamapaneva löögi.
Lisa: kui te teate kedagi, kes teab kedagi, kes tunneb koroonamängijat, keda antud kirjeldus ei hõlma, võtke palun Volliga ühendust ning andke edasi omapoolne täiendav kirjeldus.
NR 7 Lootvina ühineb Euroopa soodetaastamise programmiga
Teame, et soomaastik on Euroopa mastaabis haruldus, mida ei peeta paljuks ka tuhandete kilomeetrite tagant uudistama tulla. Paraku on hoogne põllumajandus ja sellega kaasunud maadeparandus muutnud sood vägagi haruldaseks nähtuseks. Sellest lähtuvalt on Brüssel käivitanud üleeuroopalise maade taassoostamise programmi. Väike Lootvina on haaramas uuest võimalusest – kuna Pikkjärve saneerimine pole projekti hindajate poolt heakskiitu leidnud, otsustas külarahvas kasutu järve hoopis soostada. Sool on eesti rahva ajaloos olnud suur roll nii püsimajäämise kui toidu seisukohalt. Ikka on soosaartelt leitud pääsu kurnajate eest, sootulukesi jahtides on inimesed rahuldanud oma seiklusjanu ning väärtuslik kuremari on andnud talve üleelamiseks vajalikke vitamiine. Kõiki neid funktsioone võiks Pikksoo tulevikus täita. Neist kõige perspektiivikamaks hindavad Lootvina korilased just jõhvikakasvatust. Kui looduslikus rabas aja neid tikutulega sambla seest taga, siis Pikksoo jõhvikakasvatuses saaks kuremarju olema ikka rohkem kui sammalt.
Projektile kunstilise veenvuse lisamiseks on perekond Margade pereansambel üllitamas vastava pealkirjaga plaati – „Olen soo“ ning Lootvina esitantsupaar Anu ja Kaidu selgeks õppinud kauni tantsu „Olen soo, tantsime koos“. Tulevased sookollid on palutud refrääni kaasa mörisema – Olen Pikksooo-oooo-oooo, tantsime kooo-oooo-oooos!
 |
| Tulevane kuremarjasoo ehk siis Lootvina Pikkjärv |
Hea lugeja! Kevadine libauudis 2016 toob taas portsu rasvaseid uudiseid otse kodukamaralt – luubi all on nii kultuur, poliitika kui pagulasteema. Kinnita rihmad ja asu lugema!
Lootvina libauudis nr 4
PAGULASKOEFITSENT TÄIS!
Eesrindlik Lootvina küla on ikka ajast ja päevapoliitikast paar sammu ees käinud. Inim- ja pagulassõbralikud lootvinlased on oma rohelises külas juba ammu peavarju pakkunud vägagi erinevatele pagulastele. Suviti asustab Tiigi talu Aachenist pärit sakslasest heaolupagulane, jõuka Virga talu omanikuks on aga saanud eesti-itaalia segaperekond. Sellise pagulasprotsendiga sammub Lootvina julgelt eesti külade esirinnas ning valgustab teed teistelegi võõrfoobia käes vaevlejaile.
Lisamärkus: eelöeldut arvestades pöördub Lootvina rahvas kohaliku vallavalitsuse poole avaldusega ülejäänud pagulased jaotada teiste külade vahel. Kui meie kõrge pagulaskoefitsent pole siiski piisav põhjus, on külarahva seas nõus end pagulaseks registreerima veel järgmised persoonid:
Marek Marga – võib esineda iraanlasena
Pendli Juhan – annab välja araabia šeigi mõõdu
Tihosini Kalle - puhastverd süürlane
Ojasaare Villi – on nõus hakkama marokolaseks
Ettevõtmise muudaks usutavamaks aktsioon, kui uuspagulased omavalmistatud parvel üle Lootvina Pikkjärve saabuksid. Asjaosaliste vahel on lahendamata küsimus, kes asja tõepärasuse huvides uppuma peaks. Küsimus lahendatakse lähiajal liisuheitmisega.
Üheskoos saame selle koefitsendiga igal juhul hakkama!
*
Lootvina libauudis nr 5
MEESTELAUL KAIKUS ÜLE VALLA
Lootvina on ikka tuntud kui andekate rahvakunstnike kasvulava. Möödunud aastatel on äramärkimist leidnud nii näitlejad, tantsijad, skulptorid kui muidu kultuuritegelased. Tänavu on põhjust ära märkida suviseks külade päevaks kokku saanud meesansambel, kes oma julge, koloriitse ja rahvaliku esinemisega võitis kõikide kohaletulnute südamed. Olgu siinkohal nimetatud kõik ansambli liikmed häälerühmade kaupa:
I ja II tenor: Aleksander Lumi, Marek Marga, Aivar Ein, Londi Jaan, Sven Marga
bariton: Ojasaare Villi, Tõnu Lumi, Küla Viljar
bass: Andres Muuga
koloratuursopran: Harri Henn
Akordionil hoidis meeste laululusti ohjes Vastse-Kuuste naine Ene.
Laulusõnu seades kargas luulehobu Pegasuse selga endine metsavaht Tõnu.
Algselt kutsuti ansamblit dirigeerima ka Tartu Elleri kooli õpilane Aleksander, kes aga auväärsest pakkumisest peagi loobus põhjendusega, et dirigeerimisele vabad Lootvina mehed lihtsalt ei allu.
Särav meesansambel on siiamaani ootusärevalt kohalikke ja riiklikke kultuuripreemiaid ootamas.
*
Lootvina libauudis nr 6
POLIITIKATÄHED LOOTVINA MAASTIKUL
2015 a veebruaris väisas oma valimiskampaania raames Lootvinat Maire Aunaste ise. Lihtsa eesti naisena ja kirbuturgude ellukutsujana ei pidanud Aunaste paljuks oma jala asetamist Lootvina konarlikule pinnasele ja külakeskuse päevinäinud põrandale. Külakostiks oli Aunaste reisikotti pakkinud Sadama Mareki, kes sulni laulu ja pillimänguga patrooni kampaaniale kaasa aitas. Kohalikud külanaised olid avanud Lotwina Naise kohviku, kus kõiksugu keele- ja kõhuhõrgutisi pakuti.
Poliitikateemadele Maire eriti ei rõhunudki, küll aga tundis sooja huvi kohaliku elu-olu vastu. Sellest kohtumisest sai alguse Hennu talu vanema peretütre tähelend, kellele Maire otse Tallinna praktikakoha sebis. Perekond Hennu kinnitusel sai tütar päälinnas jalad alla ning töötab praegugi ERR-is. Ütle siis veel, et poliitik ainult suuri sõnu teeb!
On olnud kuulda lehelugeja õigustatud pahameelt – kas siis Lootvina maamuna pealt kadunud on, et sealt enam uudiseid ei kostu? Ei – ei, muidugi pole see nii! Lihtsalt Lootvina rahvas on pika vinnaga, alles jaanuari lõpus pidas ta uusaastapidu ning enne uudiste esmaesitlust Lootvinas ei lähe mitte üks kriips trükki. Aga nüüd nad tulevad – ikka tuntud värskuses ning ülima tõe pitseriga!
Lootvina Libauudis nr 1 - ILM
Ilmast räägib nii noor kui vana, nii rikas kui vaene, nii kukk kui kana. Ilm on ühendav jututeema alati ja sobib oivaliselt seekordset rikkalikku uudislehvikut laiali lööma.
Lootvina aastatepikkune ilmapraktika on näidanud, et lumi tuleb ikka ja ainult siis, kui Riidma talu Lumed oma elutempot maha võtavad ning valgete linade vahele pikutama asuvad. Nii ka sellel talvel. Enne püha jõuluaega müttas üks Lumi kodu ja kooli vahet, teine õppis ja laulis vaheldumisi ning uneaeg kippus napiks jääma. Alles jõulude ajal said tuurid maha võetud ning ennäe pühadeimet! – lumi sadaski maha!
Et kenal talvisel loodusnähtusel ka pikemat püsi oleks, teeme siinkohal külaseltsile tungiva soovituse pöörduda vallavalitsuse poole avaldusega lisaks lumekoristajatele ka lumetekitajad Lumed Lootvina külast KOV-i palgale võtta!
Lootvina Libauudis nr 2 - LOOTVINA TERVITAB AHVIAASTAT
Lootvina rahvusvahelise kuulsusega puunikerdaja Tihosini Kalle on suur idamaade tavade austaja. Seepärast on ta aegsasti bussipeatuse kõrval asuva puu otsa upitanud uut aastat sümboliseeriva pärdiku. Kuigi pärdik on eelnenud isendist kordi väiksem ning võib pealiskaudsele silmale koguni märkamatuks jääda, on teadjamad inimesed kinnitanud, et tema esmased sugutunnused jälle sedavõrd suuremad on.
Küsimusele, kas iga uus loomaasta toob kaasa ka uue skulptuuri avamise puu otsas, vastab skulptor: „Eks ta ole, kuke ja mao puu otsa paigutamisega saab ju hakkama, veidi raskemaks läheb olukord hobuseaastal.“
Kutsume siinkohal nii küla- kui vallaelanikke välja mõtlema uusi mobiilirakendusi e äppe, millega Kalle muret lahendada!
Lootvina Libauudis nr 3 - KAKS KANGET ehk LOOTVINA LOTERIITÜLI
Lootvina kaks kanget naabrimeest, T. ja L., on vana eesti kombe kohaselt ikka tihti oma suhteid selgitamas. Suhted sellest selgemaks ei lähe, küll aga arvamus naabrimehest kui sellisest. Kord näinud L. naabrimees T-d linna poole suundumas. Palunud siis L. endalegi üht-teist tuua. T. vastu, et ikka raske ja raske. L. vähendanud vastutulelikult oma soove, jättis ära kuupmeetri briketti ning paar kasti vedelkütust ja palunud lõpuks härdalt: „Kallis naabrimees, no too siis vähemalt loteriipiletki!“ Kallis naabrimees aga vastu, et ei saa tuua, äkki võidad. Jäänudki L. nõnda tühjade kätega.
Teine kord asutanud L. linnaminekule. T., va kaval rebane, lähenenud kohe miinimumprogrammiga: „Armas naabrimees, too mulle linnast kaks Jackpoti piletit, mul täna hea tähtede seis!“ L. kuraasikalt vastu, et ei too ta midagi, et äkki naabrimees võidab ja kus siis selle kahjustuse ots! T. sülitanud küll tuld ja tõrva, ähvardanud L-i needusega ja naha üle kõrvade tõmbamisega, aga L. ainult naernud oma rämedat naeru ja jooksnud eest ära. Ei saanud T. teda enam kätte.
Lootvina rahvas arvab: Lodjak, Lodjak, kas sul kahju oli neid pileteid tuua või?! Kas sa siis ei tea, et Tamm kogub loteriipileteid ega võta iialgi võite välja – need piletid on tema kollektsioonis aukohal!
Uudised kirja pannud Lootvina kooseluvolinik
Volli Külmer
LOOTVINA LIBAUUDIS 2014/15
Armsad uudistetarbijad! Lootvina Libauudis astub teie ette tuntud headuses, kuid samas uuendusmeelsena – nimelt on LL otsustanud tõsta oma uudiste kullaproovi numbrit ehk teisisõnu: „Tõde, tõde ja veelkord tõde!“ on sellel aastal meie lipukirjaks. Sestap ongi esimene uudis 100-protsendiline TÕDE:
JÕULUTÄHT SÜTTIS LOOTVINA KOHAL
Need inimesed, kes nägid jõulutähe süttimist Lootvina, täpsemalt Pihlapuu põlistalu kohal, ei pidanud nähtut silmamoondeks pidama: maailm on taas päästetud, sest uus messias, uus jõululaps on oma ilmaletuleku kohaks valinud jumalast maha jäetud Lootvina!!! Tõde armastab fakte, sestap olgu kinnitatud, et 24.detsembril 2014 nägi Pihlapuu talu peres ilmavalgust priske poisslaps. Et tegu on tõelise jõuluime ehk siis issandast antud lapsega, seda kinnitavad nagu ühest suust nii õnnelik pereema kui veidi kohmetu pereisa. Isa Veljo lisab kinnituseks:“ Saate ju isegi aru, et praeguse töörabamise juures pole kellelgi aega selle va vanainimeste asjaga tegelda; isegi kui voodisse jõuad, oled nii rampväsind, et sõrmeotski ei tõuse.“ Õnnelik pereema Levia teab kinnitada: „Jah, nagu taevast sadas alla! Sõime just mehega lõunat, kui – potsti! – oligi käes!“ Kas lapse nimeks pannakse kohe Jessuke või hoopis teise, pisut eakama Lootvina jõululapse auks Villi, seda ei osanud ootamatult lapsevanemaiks saanud pererahvas veel öelda. Igal juhul on kõik Lootvina ja Vastse-Kuuste libavalla elanikud üles kutsutud väärilise nime konkursist osa võtma.Edasised uudised kasutavad lisaks käegakatsutavatele faktidele Lootvina kõige usaldusväärsemaid allikaid ehk siis „ naised saunas ja mehed poe juures rääkisid“. Lootvina Libauudis nr 2:
JÕULULAPSE TEGELIKUD TAGAMAAD
LL teab kindlatest allikatest, et tegelik lapsesoov oli 2014 aastal hoopis perekond M-il Põhh talust. Kõik sai justkui tehtud nii nagu vaja. Perekond M istus üksmeeles arvuti taha ning täitis portaalis www.lapsesoov.com vastava avalduse. Lapsetoojaks valiti kurg Manivald kandejõuga kuni 5 kilo, seejärel sisestati Põhh talu täpsed koordinaadid ehk ...idapikkust ja ...põhjalaiust. Lapse kohalatoimetamise ajaks pidas perekond M igati pasliku olevat jõuluaja, sest siis saab ka ristiinimene pisut puhata ning huvitavate teleprogrammide taustal on kena last imetada ja mähkida. Tegu tehtud, jäädi ärevuses ootama. Paraku kahjustas ootamatu jõulukülm kurg Manivaldi külge seatud koordinaadiandurit ja nii see priske poisslaps paar maja varem kure nokast ka pudenes. Perekond M pidi seekord tühjade kätega jääma, kuid nad ei lasknud end sellest heidutada – kokkuhoitud mähkmeraha arvelt osteti topeltkogus kvaliteetveini.
Võtame siinkohal kaks esimest uudist kokku Lootvina igipõlise rahvatarkusega: LOOTVINA MEES OLI IKKA PUU OTSAS, KUI PAUK KÄIS.
Lootvina Libauudis nr 3
LOOTVINA ESILUGEJA
Võtame siinkohal kaks esimest uudist kokku Lootvina igipõlise rahvatarkusega: LOOTVINA MEES OLI IKKA PUU OTSAS, KUI PAUK KÄIS.
Lootvina Libauudis nr 3
LOOTVINA ESILUGEJA
Möödunud aasta läheb ajalukku sellegi poolest, et Vastse-Kuuste raamatukogu, mis ju teadupäraselt Lootvinast alguse saanud, oma 100ndat sünnipäeva tähistas. Sellega seoses tehti anonüümsete küsitluste käigus kindlaks iga küla esilugeja. Siinkohal on LL-l au välja kuulutada Lootvina esilugeja – selleks on külakeskuse pikaajaline elanik ja Lootvina raamatukogu usin laenutaja RAIVO VARES!
Selle tähelepanuväärse tiitli puhul otsustas Lootvina Raamatukogu haldaja proua Henn kinkida Raivole päris oma raamatu, milleks on tuntud rahvakirjaniku Heino Kiige otsekui Raivole mõeldud teos „Kuidas elad, kuuekümnene?“ Palume Raivot tunnustust vastu võtma!
Paari sõnaga veel meie esilugejast. Proua Hennu sõnade kohaselt ei laenuta härra Vares raamatuid iialgi ühekaupa, vaid tuleb uuele noosile ikka mahuka kandekotiga järele. Küsimusele, mille järgi Raivo raamatuid valib, vastab esilugeja tagasihoidlikult: „Ah, ei vali ma midagi, võtan riiulilt järjest!“ Proua Henn imestab: „Ükskõik kui palju ta võtab, ikka on paari päeva pärast jälle ukse taga, ei tea küll, kuidas ta jõuab?“ Raivo ei tee lugemisjõudlusest saladust: „Eks mul ole kõik lugemistehnikad selged – võin lugeda nii eest taha kui tagant ettepoole, lisaks valdan ka diagonaalis lugemise nippi.“ Eriti hästi aga tulevat lugemine välja pikaliasendis.
LL söandas pärida ka esilugeja lemmikute kohta. „Eks ikka need õhukesed raamatud, kus ilusate naiste pildid sees,“ ei hakanud Raivo varjama.
Mis seal`s ikka, taas peab paika Lootvina rahvatarkus: LUGEMINE ON VALGUS, MITTELUGEMINE PATT JA PIMEDUS.
Lootvina Libauudis nr 4
LOOTVINA NAISE ILU LÖÖB LAINEID
Selle tähelepanuväärse tiitli puhul otsustas Lootvina Raamatukogu haldaja proua Henn kinkida Raivole päris oma raamatu, milleks on tuntud rahvakirjaniku Heino Kiige otsekui Raivole mõeldud teos „Kuidas elad, kuuekümnene?“ Palume Raivot tunnustust vastu võtma!
Paari sõnaga veel meie esilugejast. Proua Hennu sõnade kohaselt ei laenuta härra Vares raamatuid iialgi ühekaupa, vaid tuleb uuele noosile ikka mahuka kandekotiga järele. Küsimusele, mille järgi Raivo raamatuid valib, vastab esilugeja tagasihoidlikult: „Ah, ei vali ma midagi, võtan riiulilt järjest!“ Proua Henn imestab: „Ükskõik kui palju ta võtab, ikka on paari päeva pärast jälle ukse taga, ei tea küll, kuidas ta jõuab?“ Raivo ei tee lugemisjõudlusest saladust: „Eks mul ole kõik lugemistehnikad selged – võin lugeda nii eest taha kui tagant ettepoole, lisaks valdan ka diagonaalis lugemise nippi.“ Eriti hästi aga tulevat lugemine välja pikaliasendis.
LL söandas pärida ka esilugeja lemmikute kohta. „Eks ikka need õhukesed raamatud, kus ilusate naiste pildid sees,“ ei hakanud Raivo varjama.
Mis seal`s ikka, taas peab paika Lootvina rahvatarkus: LUGEMINE ON VALGUS, MITTELUGEMINE PATT JA PIMEDUS.
Lootvina Libauudis nr 4
LOOTVINA NAISE ILU LÖÖB LAINEID
 |
| alasti saunastseen |
Suvise etendusega „Lootvina naine ja tema elu“ kuulsust kogunud Lootvina naised on saanud mitmeid ahvatlevaid pakkumisi nii siin kui raja taga. Neist olgu siinkohal ära toodud vaid murdosa:
- Kahele julgele sauna alastistseenis osalenud näitsikule on kaanepildil poseerimise ettepaneku teinud ajakiri Cosmopolitan;
- Kõhutantsu sarmikas solist Marju on saanud ahvatleva rollipakkumise seriaalis „Sajandi armastus“;
- Eesti Loomakaitse Selts on pöördunud Vaarikese perenaise Triinu poole palvega hakata nende ühingu maskotiks;
- Lootvina Naine Annika on saanud ettepaneku hakata TallinnTV uueks ilmatüdrukuks
- Ning Lootvina Naist Merikest vannutab portaal Maale Elama jumalakeeli oma maalesaabumisega seotud katsumusi laiema lugejaskonnaga jagama.
LL teab ka, et kõikide kauplusekettide letid on tilgatumaks ostetud LN ihumäärijast ja kehakoorijast. Selle vahendi abil loodavad usinad ilunõudlejad jõuda ainult lootvina Naist iseloomustava tabamatu, loomuliku iluni. Paraku ei tea nad, et pealepandavast kraamist olulisim on Lootvina õhk, mida need naised sisse hingavad ja Lootvina muld, kust võrsub nende toit.
Igatahes on läinud suvest Lootvinas käibel uus kõnekäänd – EGA ILU EI PANDA MEITEL PADAJE, SEE VIIAKSE OTSE LAVALE!
Libauudis nr 5
LOOTVINAS VÕRSUVAD TANTSUTÄHED
Eelöeldu pole Lootvina Naiste kohta veel kõik. Etenduse edust innustust ja särtsu jalgadesse saanud naised otsustasid oma tugevaid külgi veelgi lihvida ning valisid lihvimismooduseks line-tantsu rühma Kener, mida teadupärast juhendavad samuti Lootvina veel ja leival üles kasvanud õekesed. Lootvina Naiste aktiivse pealetungi tõttu oldi sunnitud Libavalla kultuurimajas koguni uus rühm avatama, rühm erivajadustega andekatele.
Paraku osutus ühe Lootvina Naise erivajadus nii suureks, et õekesed kategooriliselt keeldusid sellele vastu tulemast. Nimelt tahtis Põhh talu perenaine M ilmtingimata tantsida KOOS oma mehe M-ga. See aga ei läinud läbi, isegi siis mitte, kui mees-M soostus sellel otstarbel naiseriideid kandma. Nais-M solvus sellise sookvootide eiramise tõttu rängalt ning vahetas tantsuklubi – selleks sai „Vihista viisku“, mille juhataja, aasta vanaemaks pärjatud Katrin kinnitab, et juba algusest peale on neil sookvootidega kõik korras ja et puht põhimõtteliselt pole temal meeste vastu midagi, tuleb ainult osata õigesti käsitleda.
- Kahele julgele sauna alastistseenis osalenud näitsikule on kaanepildil poseerimise ettepaneku teinud ajakiri Cosmopolitan;
- Kõhutantsu sarmikas solist Marju on saanud ahvatleva rollipakkumise seriaalis „Sajandi armastus“;
- Eesti Loomakaitse Selts on pöördunud Vaarikese perenaise Triinu poole palvega hakata nende ühingu maskotiks;
- Lootvina Naine Annika on saanud ettepaneku hakata TallinnTV uueks ilmatüdrukuks
- Ning Lootvina Naist Merikest vannutab portaal Maale Elama jumalakeeli oma maalesaabumisega seotud katsumusi laiema lugejaskonnaga jagama.
LL teab ka, et kõikide kauplusekettide letid on tilgatumaks ostetud LN ihumäärijast ja kehakoorijast. Selle vahendi abil loodavad usinad ilunõudlejad jõuda ainult lootvina Naist iseloomustava tabamatu, loomuliku iluni. Paraku ei tea nad, et pealepandavast kraamist olulisim on Lootvina õhk, mida need naised sisse hingavad ja Lootvina muld, kust võrsub nende toit.
Igatahes on läinud suvest Lootvinas käibel uus kõnekäänd – EGA ILU EI PANDA MEITEL PADAJE, SEE VIIAKSE OTSE LAVALE!
Libauudis nr 5
LOOTVINAS VÕRSUVAD TANTSUTÄHED
Eelöeldu pole Lootvina Naiste kohta veel kõik. Etenduse edust innustust ja särtsu jalgadesse saanud naised otsustasid oma tugevaid külgi veelgi lihvida ning valisid lihvimismooduseks line-tantsu rühma Kener, mida teadupärast juhendavad samuti Lootvina veel ja leival üles kasvanud õekesed. Lootvina Naiste aktiivse pealetungi tõttu oldi sunnitud Libavalla kultuurimajas koguni uus rühm avatama, rühm erivajadustega andekatele.
Paraku osutus ühe Lootvina Naise erivajadus nii suureks, et õekesed kategooriliselt keeldusid sellele vastu tulemast. Nimelt tahtis Põhh talu perenaine M ilmtingimata tantsida KOOS oma mehe M-ga. See aga ei läinud läbi, isegi siis mitte, kui mees-M soostus sellel otstarbel naiseriideid kandma. Nais-M solvus sellise sookvootide eiramise tõttu rängalt ning vahetas tantsuklubi – selleks sai „Vihista viisku“, mille juhataja, aasta vanaemaks pärjatud Katrin kinnitab, et juba algusest peale on neil sookvootidega kõik korras ja et puht põhimõtteliselt pole temal meeste vastu midagi, tuleb ainult osata õigesti käsitleda.
 |
| Siin ongi kevadlaat 2015 pilditõend! Meie tantsutähed olid olemas! |
Põhh talu perenaine võib nüüd rahuloluga nentida:“Veedame mehega koos kvaliteetaega, saame ihu korralikult märjaks ning mis peamine – Kaera-Jaanil on juba vanast ajast tuntud viljakust tõstev toime!“
LL teab, et kui mitte varem, siis Vastse-Kuuste kevadlaadal lubanud meie mullalt võrsunud tantsutähed kindlasti särada!
Küsite nüüd, et kuhu siis ilm jääb? Tuleb-tuleb, kus ta pääseb! Lootvina Libauudis nr 6
ILM
LL teab, et kui mitte varem, siis Vastse-Kuuste kevadlaadal lubanud meie mullalt võrsunud tantsutähed kindlasti särada!
Küsite nüüd, et kuhu siis ilm jääb? Tuleb-tuleb, kus ta pääseb! Lootvina Libauudis nr 6
ILM
 |
| Pilt Lootvina metsavahelt, veebruari alguses/2015 :-D |
Ilmaga läheb seekord konkreetselt ja lühidalt. Ilma tuleb ikka ennustada looduse või siis loodusega tihedalt seotud inimeste järgi. Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituut EMHI on selleks otstarbeks seadnud vaatluskaamera üles Lootvina Külakeskusesse. Oma valikut põhjendavad teadlased nõnda: „Need mehed on iga ilmaga väljas liikvel, sestap on neil ka hea intuitsioon selle kohta, mis saabumas on.“
Ja nüüd siis Lootvina vaatluskaameral põhinev prognoos EMHI-lt:
LOOTVINA KÜLAKESKUSE MEHED SAID ENNE UUT AASTAT TALVEPUUD SAETUD NING VARJU ALLA . EESTI RAHVAS, VALMISTUGE PAKASELISTEKS TALVEKUUDEKS!
Ja nüüd siis Lootvina vaatluskaameral põhinev prognoos EMHI-lt:
LOOTVINA KÜLAKESKUSE MEHED SAID ENNE UUT AASTAT TALVEPUUD SAETUD NING VARJU ALLA . EESTI RAHVAS, VALMISTUGE PAKASELISTEKS TALVEKUUDEKS!
